Festivali nimi «1000 kurge» viitab nii jaapani legendile, kus paberlinnud oli levinud kink pruudile või vastsündinule sümboliseerimaks pikka ja head elu, ja on tabavas võrdluses ka Jaapani kuulsa nobelisti Yasunari Kawabata samanimelise romaani hõrgu detailitäpsusega, sümboliseerides inimsüdame igavikulist rännuigatsust.
Juba mitmeid kordi Eestit külastanud ja siinsele publikule tuttav Jaapani koreograaf ja tantsija Un Yamada kasutab «vaba» stiili, mille elementideks on minimalistlik kehahoiak, elusuuruses žestid, jaapani modernistlik tants, butoh ja improvisatsioon. Uni esituses saab näha seekord lavastust «Miski pole kingitud» («Nothing's a Gift»). Tema improvisatsioonilises teoses «Taevas» («The Sky») astuvad lavale koos Un Yamadaga ansambli Una Corda muusikud Kristi Mühling (kannel) ja Liis Jürgens (harf).
Lõuna-Korea koreograaf Si Won, Choi (Nulhui Dance Company) toob festivalil publiku ette kaks omanäolist teost, «Tunnel» («The Tunnel») ja «Voog» («The Flow»), milles segab omavahel nii koreograafi isiklikku elu ja kogemusi kui moderniseerunud maailma kuvandit. Jaapani artisti Taka Mizuki väljendab oma lavastuses Doldrums liikumise ja kehaga igikestvaid dilemmasid – kas jääda paigale, oodata tuult ja edasi minna, või leppida tuuletusega andmata lootusele võimalustki. Asami Yasumoto (Jaapan) lavastus «Kata oma suu» («Cover Your Mouth») annab võimsa visuaali kaudu edasi allasurutud tundeid ning nii pandeemiaaegset kui ka -järgset rusutust, ebakindlust ja muutusi.
Jaapani-Prantsusmaa trupi Elektro Kagura koostöös valminud «Ikutani SAN» jutustab tantsu- ja muusikakeeles ühe jaapani pärimusel põhineva loo, mis põimib iidseid traditsioone ja kaasaegset kunsti.