Suri kunstnik Jüri Arrak (5)

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Pildil kunstnik Jüri Arrak.
Pildil kunstnik Jüri Arrak. Foto: Urmas Luik

Ööl vastu 16. oktoobrit suri kunstnik Jüri Arrak (1936-2022).

Arrak sündis 24. oktoobril 1936. aastal Tallinnas. 1955. aastal lõpetas Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastatel 1961-1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja selle 1966 metallehistöö erialal.

Kuulus kunstnike rühmitusse ANK '64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Varastes maalides ja estampides on kujundid tasapinnalised («Saabumine võõrasse jaama», 1970, erakogu, Tallinn; «Kentauride võitlus lapiitidega» 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arraku looming kasutab arhetüüpe, muudab ja parodeerib pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakub uusi («Europe lahkumine»1975; «Jüri võitlus lohega», 1979; «Kandjad», 1980; «Inimesed esemetega», 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond).

Arraku maale on kasutatud ansambli Metsatöll albumikujundustes.

Paljude kunstialaste ja riiklike preemiate laureaat, sh Valgetähe II klassi teenetmärk (2000).

Jüri Arrak ja Juku-Kalle Arraku ateljees värsket kunsti hingamas.
Jüri Arrak ja Juku-Kalle Arraku ateljees värsket kunsti hingamas. Foto: Eleri Muhkel
Jüri Arrak «Nägu» 1972. Tušš. Margus Punabi kogu.
Jüri Arrak «Nägu» 1972. Tušš. Margus Punabi kogu. Foto: Stanislav Stepaško
Jüri Arrak «Solist». 1966. Akvarell, assamblaaž. Andres Eilarti kogu.
Jüri Arrak «Solist». 1966. Akvarell, assamblaaž. Andres Eilarti kogu. Foto: Stanislav Stepaško
Uue kunsti muuseumis näeb Jüri Arraku töid.
Uue kunsti muuseumis näeb Jüri Arraku töid. Foto: Mailiis Ollino

Märksõnad

Tagasi üles