/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2022/10/18/14905436t1h09d2.jpg)
Ilmunud on klassikalise filoloogi ja religiooniloolase Marju Lepajõe (1962–2019) Innocentius III traktaadi «Inimolu viletsusest» («De miseria humane conditionis») kommenteeritud tõlge ladina keelest.
Ilmus Marju Lepajõe tõlgitud Innocentius III traktaat «Inimolu viletsusest»
Seda 12. sajandi lõpus valminud ja omas ajas ülimenukat teost võib pidada keskaja kristlik-pessimistliku elutunde täpseimaks väljenduseks. Lepajõe viimaseks tõlketööks jäänud teose saatesõna kirjutas lõpuni Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja medievist Marek Tamm. Raamatu ilmumisega tähistatakse Marju Lepajõe 60. sünniaastapäeva.
Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö ongi noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat «Inimolu viletsusest».
Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe on meisterlikult edasi andnud.
«Inimolu viletsusest» kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude.
Teoloog ja kirjanik Meelis Friedenthal tõdeb, et Innocentius III traktaat «Inimolu viletsusest» on just nii, nagu tõlkija Marju Lepajõe Thomas Manni tsiteerides ütleb – kaunidusest inetu ja inetusest kaunis: «Tekst on täis tõesti mingisugust manavat ilu ja õudu, õhutades meid tegema vahet olulise ja ebaolulise vahel, tuletades meelde, et nii nagu meie oleme praegu, olid ka selle teksti autor ja tõlkija kunagi – elus. Siinne tõlge kõnetab meid niisiis haua tagant, ütleb tähtsaid ja pisut hirmutavaid asju ning annab sealjuures veel mahlase sissevaate keskaja mõtlemisse, elusse-olusse, igapäeva.»
«Inimolu viletsusest» ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas «Bibliotheca Mediaevalis». Raamatu ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Marju Lepajõe mälestusfondi stipendium.