Pimedate Ööde filmifestivali tänavuses avafilmis «Minu naaber Adolf», kus holokausti üle elanud juut kahtlustab, et tema uus naaber on Adolf Hitler. Leon Prudovsky draamakomöödias mängivad legendaarsed Udo Kier ja David Hayman.
DIKTAATORIST NAABRIMEES ⟩ PÖFFi avafilmiks valiti satiir Adolf Hitlerist
On 1960. aasta. Colombia. Ennast Argentinas varjanud nats Adolf Eichmann on just tabatud. Endine koonduslaagri vang Polsky elab üksildast elu, kuni tühja kõrvalmajja kolib mees, kelle puhul ta on veendunud, et see on Hitler. Kuna keegi teda ei usu, võtab ta ette iseseisva uurimise – ja ainus viis, kuidas tõde välja selgitada, on naabriga sõbraks saada.
«Sugugi mitte kõigil koomikutel pole oskusi ega julgust paljastada pikaajalisi traumasid spekulatiivse satiiri abil,» kirjutab PÖFFi programmikoostaja Edvinas Pukšta filmi tutvustuseks festivali kataloogis.
«See on mõistujutt vihavaenust ja selle ületamisest, mis kõnnib kahetsusvalu ja naeruväärsuse, realismi ja absurdi, delikaatsuse ja groteskse avameelsuse õhukesel piiril. Küsimused, mida film tõstatab, on ehk aktuaalsemad kui kunagi varem,» ütleb Tallinna saabuv autor ise.
11. novembril Alexela kontserdimajas toimuv PÖFFi avatseremoonia, mille «Minu naabri Adolfi» linastus lõpetab ja mille piletid on alates tänasest müügil, on raske aja kiuste pühendatud valgele ja valgusele. Tseremoonia, kus antakse kätte ka Pimedate Ööde filmifestivali elutööauhind ja Bruno O'Ya noore näitleja stipendium, seavad püünele lavastaja-visuaalkunstnik Emer Värk, helirežissöör Markus Andreas ja dramaturg Martti Helde. Õhtut juhib Tambet Tuisk.
Iisraeli filme on PÖFFi kavas tänavu rohkem kui kunagi varem – kokku 15 –, sest Iisrael on festivali külalisriik.
«Kui minult küsitakse, mida ma Iisraeli filmide juures kõige enam imetlen ja mille poolest on need ainulaadsed, tuleb esimesena pähe valmidus käsitleda ka plahvatusohtlikke ja tundlikke teemasid,» kirjutab programmi saatesõnas Iisraeli filmikriitik ja õppejõud Avner Shavit.
PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul on Iisraeli filmikunst väga kõrgel tasemel, osaledes pidevalt suurtel rahvusvahelistel festivalidel ja võites auhindu. «Meile laekus nii palju uusi huvitavaid filme, et kõik ei mahtunud programmi ära,» ütles ta.
Oma tuliuue filmiga «Hea inimene» on Tallinnas tagasi Eitan Anner, kes võitis 2016. aastal filmi «Vaikne süda» eest PÖFFi peaauhinna. Michal Viniku film «Valeria läheb mehele» on juba linastunud Veneetsia ja Toronto festivalil, Ohad Milsteini «Suveööd» tunnistati mullu parimaks Iisraeli dokumentaalfilmiks.
Tuliuute filmide kõrval on kavas kolm näidet Iisraeli filmikunsti varasalvest.
Rafi Bukai filmis «Avanti popolo» üritavad kaks Egiptuse sõdurit pärast kuuepäevase sõja lõppu läbi Siinai kõrbe koju jõuda. Tegemist on esimese Iisraeli filmiga, mis käsitleb sõjasündmusi araabia vaatepunktist. Film võitis 1986. aastal Locarno filmifestivalil auhinna ja Iisrael esitas selle ka Oscarile.
Iisraeli filmikunsti olulised teetähised on ka sealse uue laine juhtkuju Uri Zohari 1974. aasta film «Suured silmad» ja Tawfik Abu Waeli 2004. aasta film «Janu» – viimane võitis Cannes'i festivali programmis «Kriitikute nädal» filmiajakirjanike tunnustuse.