Algab võimas muusikafestival

Pianist Jonathan Powell esineb festivalil KLAVER Foto: Martin Walz

Festival KLAVER toob fookusesse klaverimuusika, hinnatud pianistid Eestist ja välismaalt ning ajastu vaimust kantud põnevad vestlused.

21.–27. oktoobrini esinevad Estonia kontserdisaalis võrratud klaverikunstnikud Eestist ja välismaalt. Meeldejäävates interpretatsioonides kõlavad nii tuntud šedöövrid kui ka eriliselt põnevad taasavastused klaveriliteratuuri rikkalikest varasalvedest. Seekordse festivali teema on 20. sajandi algupoole modernistlik muusika.

«Klaverimuusika on äärmuslikult terviklik. Ühest küljest on ta väga intiimne, romantiline ja lüüriline, teisalt aga majesteetlikult suurejooneline. Kogu maailma ajaloos pole ühtegi teist pilli, mis täidaks üksi kahe poolega kontserdi – klaveriõhtu on ainulaadne kultuurivorm. Klaver on väljendusjõult tohutult võimas, nagu sümfooniaorkester; sisult põimib klaverimuusika võrratuks tervikuks filosoofia ja poeesia,» täpsustab klaverile pühendatud festivali olulisust kunstiline juht Sten Lassmann.

Festival algab reedel, 21. oktoobril pidulikult ja suursuguselt. Kuulda saab Veljo Tormise armastatud avamängu nr 2, pianist Sten Lassmann esitab koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Hatšaturjani kirgliku ja modernistliku teravusega klaverikontserdi, ning samal õhtul juhatab dirigent Mihhail Gerts Bartóki orkestrikontserti, mis on 20. sajandi sümfooniliste partituuride esiviisikus. Lisaks toimub 24. oktoobril ainulaadne Eesti pianistide gala, kus Bachi «Hästitempereeritud klaveri» loomise 300. aastapäeva puhul esitavad teose tervikuna ilma pausideta 24 pianisti; ettekannet saadab suurel ekraanil rahvusvaheliselt tunnustatud fotokunstniku Kaupo Kikkase äsja loodud visuaalteos.

Estonia kontserdisaalis on võimalik kogeda erakordseid soolokontserte Eesti ja välismaa hinnatud pianistidelt: Jonathan Powell esitab Skrjabini klaverisonaate; Gerhard Oppitz esineb mitmekülgse soolokavaga, mis põimib Beethoveni, Schumanni, Schönbergi ja Bartóki teoseid. VII Eesti pianistide konkursi võitja Maksim Štšura toob publikuni 20. sajandi tähtsaima saksa helilooja Paul Hindemithi suurteose «Ludus tonalis» («Helidemäng»), tšehhi helilooja Leoš Janáčeki poeetiliste miniatuuride tsükli «Rohtunud rajal» ning Šostakovitši 24. prelüüdi ja fuuga d-moll. Esineb ka prantsuse pianistide noore põlvkonna üks säravamaid tähti Marie-Ange Nguci, kes on tuntud virtuoossuse ning tugeva ja isikupärase visiooni poolest.

Festivali lõpetab 2010. aasta Varssavi Chopini konkursi ja 2015. aasta Tšaikovski konkursi laureaat, leedu pianist Lukas Geniušas. Koos temaga on laval Tallinna Kammerorkester ning dirigent Kaspar Mänd. Saali täidavad lõppkontserdi nimilugu, Paul Hindemithi «Neli temperamenti» ning Benjamin Britteni efektne kontsertpala «Noor Apollo». «Kõik esinevad pianistid on erineva tunnetuse ja meelelaadiga, mis teeb iga kontserdi kuulamiselamuse ainulaadseks,» lisab Sten Lassmann.

Tund enne kontserdi algust leiab aset vestluste sari «Modernatoorium», mida juhib Sten Lassmann. Kaasatud on hulk oma ala spetsialiste ning akadeemikuid: ajaloolane David Vseviov, muusikateadlane Brigitta Davidjants, semiootik Mihhail Lotman, kunstiteadlane Harry Liivrand, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm, majandusteadlane Hardo Pajula ning psühholoog Jüri Allik. Vestlused aitavad avada 20. sajandi modernismi mõjusid inimkonnale ning seoseid tänapäevaga.