T, 31.01.2023

KULTUURIS KUUM ⟩ Ajaloomuuseumi direktor: Maarjamäele võiks rajada 20. sajandi ajaloopargi

Sergei Metlev
, Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja
Ajaloomuuseumi direktor: Maarjamäele võiks rajada 20. sajandi ajaloopargi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Maarjamäe memoriaali kohal kõrgub obelisk (1960, Mart Port ja Lembit Tolli) Balti laevastiku Jääretke auks 1918. aastal, kui Saksa väed jõudsid Tallinna lähistele. Retk ise oli kurioosum: pärast laevastiku jõudmist Kroonlinna lasti merejõudude ülem Aleksei Štšastnõi kohtu otsusel maha, kuna laevade evakueerimine oli vastuolus sakslastega sõlmitud separaatrahuga – laevastik oleks pidanud sakslastele üle antama, kuid Rahvakomissaride Nõukogu andis korralduse alused uputada. Nõukogude propaganda kujundas Jääretkest kangelasloo tagantjärele.
Maarjamäe memoriaali kohal kõrgub obelisk (1960, Mart Port ja Lembit Tolli) Balti laevastiku Jääretke auks 1918. aastal, kui Saksa väed jõudsid Tallinna lähistele. Retk ise oli kurioosum: pärast laevastiku jõudmist Kroonlinna lasti merejõudude ülem Aleksei Štšastnõi kohtu otsusel maha, kuna laevade evakueerimine oli vastuolus sakslastega sõlmitud separaatrahuga – laevastik oleks pidanud sakslastele üle antama, kuid Rahvakomissaride Nõukogu andis korralduse alused uputada. Nõukogude propaganda kujundas Jääretkest kangelasloo tagantjärele. Foto: Sander Ilvest

Maarjamäe piirkonda Tallinnas mahuvad Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jäljed, sõjamälestus ning Eesti tänane ajalooidentiteet. Üks neist jälgedest – punaväeosadele pühendatud mälestustahvlid – eemaldati riigi otsusel 6. oktoobril, ent Nõukogude memoriaal on alles ja terve. Sealsamas Maarjamäe lossi alal asuva ajaloomuuseumi direktor Jaanus Rohumaa ja muuseumi teadusdirektor Krista Sarv leiavad, et Maarjamäed ootab võimas uuestisünd Eesti lähiajaloo raskeimate hetkede vabaõhumuuseumina.

Maarjamäe memoriaali ümber on tekkinud kaks peamist narratiivi. Esimene on see, et ajaga on ta muutunud arhitektuuriliseks ansambliks, ja teine narratiiv ütleb, et ta on endiselt ideoloogiline Nõukogude monument. Kumma poole te siin muuseumis kaldute?

Krista Sarv: Siin on kaks selgelt välja toodud narratiivi, võib-olla on neid isegi rohkem. See kõik on märk sellest, et see ala on jäänud natukene ripakile, ja see annab võimaluse sellega käituda, kuidas parasjagu on kellelgi vaja. Siin ongi muuseumitel oma roll – võimalus sellised kohad depolitiseerida ja haarata nad oma põhitegevusse, mis on probleemide lahendamine ja seletamine.

Märksõnad
Tagasi üles