ARVUSTUS ⟩ Pätsi pea on monument hiilivale autokraatiale

Mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin Pätsile. Foto: Tairo Lutter

Äsja Tallinnas Tammsaare pargis avatud skulptor Vergo Verniku ja arhitekt Toivo Tammiku kavandatud Konstantin Pätsi monument on heas mõttes ambivalentne kunstiteos, kuid mälestusmärgi püstitamine põlistab Pätsi vastuolulist müüti, presenteerides teda pigem isevalitseja kui Eestile vabaduse toojana.

Võrreldes 2020. aastal toimunud monumendivõistluse võidutööga on skulptor kompositsiooni keskset osa – Pätsi pead – tugevalt stiliseerinud. Võidutöös välja pakutud võrdlemisi realistliku käsitluse asemel on skulptuuri lõppvorm nüüd nurgelisem, üldistavam. Stilistiliselt võib selle skulptuuriga sarnasusi leida Lõuna- ja Kesk-Ameerika ning Vaikse ookeani põlisrahvaste monumentaalkunstist, samuti müütiliste kangelaste poolest rikkast koomiksikultuurist.

Ühtlasi meenutab Pätsi pea vormikeel ka Stalini surma järgset idabloki ja Nõukogude skulptuurikunsti – 1950. aastate teisel poolel sotsialistlik realism sammhaaval taandus ja asendus nurgelisema, abstraktsema, modernismimõjulise vormikeelega, mis, tõsi, polnud vähem paatoslik ega ka vähem monumentaalne kui selle eelkäija.