MÕTTELUGU ⟩ Marju Lepajõe mitu elu

Marju Lepajõe rääkis 2017. aastal Postimehele antud intervjuus, et kui tahta midagi suurt teha, pead olema seotud oma rahva ja keelega: «Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla.»  Foto: Margus Ansu

Marju Lepajõe, kes lahkus meie seast ootamatult 2019. aasta suvel, oleks tänavu 28. oktoobril saanud 60-aastaseks. Lühikeseks jäänud eluteele vaatamata suutis ta palju korda saata, õpetada välja mitu põlve üliõpilasi, tõlkida suures koguses lääne kultuuri alustekste, kirjutada algupäraseid uurimusi mitmes valdkonnas, harida avalikkust õpetlike esseede ja esinemistega.

Alljärgnevas vestlusringis meenutavad Lepajõe endised õpilased ja kolleegid tema isiksuse kordumatut eripära ja vaimupärandi tähendust. Sõna saavad Tartu Ülikooli mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal, Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull, Tartu Ülikooli raamatukogu teadur Kaarina Rein ja Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets; vestlusringi juhatas Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Marju Lepajõe oli väga mitmekülgsete huvidega õpetlane, mis tekitab tänaseni kimbatust tema kirjeldamisel. Ta liikus elegantselt ajastute vahel, ületas sujuvalt erialaseid piire, rääkimata tema aktiivsest tegutsemisest paljudes keeltes. Milline tahk Marju tegevusest on teile olnud kõige olulisem? Kuidas te teda oma vaatenurgast portreteeriksite?