«Meister Solness» Eesti Draamateatris on õnnestumine, sest ses lavastuses on palju, mida ühes tugevas lavastuses peab olema. Kõigepealt, Mehis Pihla ja Siret Campbelli Ibseni dramatiseering on kaasaegne, aga samas on suudetud säilitada essents, tulemuseks tänaste vaatajate eludega tegelev lugu. Ma arvan, et me kõik leiame sealt äratundmist, aga mitte näpuga näitamist ega hukka või õigeks mõistmist. Lisaks põnevad rõhuasetused, põnevaim Halvardi abikaasa valikute näitamine, õnnestunud Aline roll Laine Mägilt. Kogu trupilt tegelikult head rollid, aga loomulikult Tõnu Oja peaosalisena on lihtsalt super. Mehis Pihla lavastajana on teinud lavastuse, mis ei nihuta küll piire (alati ei peagi), aga on tugev ja vajalik just tänases päevas ja Eesti Draamateatri repertuaaris. Olen tänulik. Soovitan. Kiidan ka lava ja muusikat.
/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2022/10/28/14926282t1h777d.jpg)