NÄDALA SERIAAL ⟩ Küberterror ajab noored surma äärele

17-aastast Mariannet kehastab Elina Masing. FOTO: Sarjakaader Foto: Sarjakaader

Üheks selle nädala räägitumaks teemaks osutus ootamatult internetti paiskunud peksuvideo, kus paar varateismelist abitu eakaaslasega vägivallatsevad. Selle videoga seoses on taas hakatud arutlema noorte omavahelise ükskõikse julmuse üle, mida täiskasvanud sageli eemalt märgatagi ei oska. Seda eriti juhul, kui see julmus peaks väljenduma psühholoogilist laadi sõnalises terroriseerimises. Ehmatava video valguses sobib hästi vaadata kodumaist noortesarja «Vaga vesi», mille tegevus rullub lahti Ida-Virumaa linnas.

Minule kui eestikeelse sõpruskonnaga pealinlasele mõjus «Vaga vee» miljöö lausa võõristavalt, sest sarja tegelaskonna moodustavad nii eestlased kui venelased ning dialoogis vahelduvad mõlemad keeled, nagu oleks omavahel kokku põrganud kaks planeeti. Kiusamisteemalise loo jutustamine Ida-Virumaa linnas asetab «Vaga vee» põnevasse sotsiaalsesse konteksti, mis ulatub koolitöötajate omavahelistest konfliktidest tumeda kuritegeliku allmaailmani.

Ühtlasi aitab see omapärane tegevuskoht tunnetada eraldatust, mida kogeb sinna elama kolinud Marianne (Elina Masing), kiusamist kogev 17-aastane peategelane. Erinevalt viimasel ajal linastunud noortefilmidest, nagu «Tagurpidi torn» või «Öölapsed», mille lood asetati eestikeelsesse keskkonda, valitseb selles sarjas udune, sügisene ja möödapääsmatult kakskeelne õhkkond, mis lisab loole eripära ja väärtuslikku pinget. Autentsuse huvides on dialoogki suures osas venekeelne.