AK ⟩ Geopoliitiline ülemvõim ja kosmosesõda

Tim Marshall, «Geograafia võim. Kümme maakaarti, mis näitavad meie maailma tulevikku». Foto: Raamat

Välispoliitika asjatundja Tim Marshall tutvustab oma teoses «Geograafia võim» praegusaja mitmepooluselist maailmakorda. Ta on koostanud põhjalikud lühikokkuvõtted paljude võtmetähtsusega riikide (nt Austraalia, Iraan, Saudi Araabia, Etioopia) geopoliitika kohta. Riigi geograafiline asend, kultuuriline siseolukord, poliitilis-ajaloolised suhted naaberriikidega ja kaubateede kontrollimise võimekus moodustavad geopoliitika sisu.

Selle raamatu peamised teemad on geopoliitika, hargmaised merekaubateed, riikide kultuurilis-ideoloogiline olukord ja kosmosesõda. Marshalli arvates oleme aastatel 2010–2020 jõudnud uue suurvõimude geopoliitilise vastasseisu ajastu lävele. Praegu kujunev mitmepooluseline maailmakord asendub 21. sajandi lõpuks Hiina ja Ameerika Ühendriikide kahepooluselise vastasseisuga. Teiste riikide valitsustel ja rahvastel tuleb tema ennustuste kohaselt uues olukorras valida pooli. Nimetus «lääs» on muutunud iganenud mõisteks, sest vastakuti võistlevad üle planeedi laiali paiknevad valgustatud demokraatlike riikide liidu liikmed ning Hiina ülemvõimu tunnustavad riigid.

Autor tutvustab Iraani kodanikuühiskonna võitlust usulist vägivalda kasutava islamivalitsusega. Iraani keskklassi haritlased säilitavad alternatiivset kodanikuühiskonda, jätkates kuningate ja vaimulike vastast võitlust. Uuendusmeelsed üritavad riiki muuta seestpoolt, püüdes vähendada vaimulike ja kaardiväe võimu. Iraani islamiriigi praeguste valitsejate luulusüsteemi ideoloogiast kinnihoidmine ei võimalda riiki uuendada. Aga kui riiki ei uuendata, siis hakkab üha noorenev rahvastik aina rohkem mässama.

Põllumaa nappus ja veepuudus on kliimamuutuste tagajärjel muutunud paljude riikide valitsuste igapäevamureks. Etioopia suur joogiveevarude tähtsus ületab juba mõne riigi naftavarude tähtsuse. Aafri-

kas istutatakse tuhandetele hektaritele puid, et kõrbelt elamiskõlblikku maad tagasi saada. Autor peab tõenäoliseks, et kui USA teostab rohepöörde, siis väheneb nõudlus Lähis-Ida nafta järele. Teosest selguvad ka Eesti sõjaväelaste Malis viibimise põhjused.