19. sajandi lõpu Preisimaal sündinud Erich Maria Remarque’i esimese maailmasõja läbielamistest rääkiv «Läänerindel muutuseta» on tänaseks kirjandusklassika, kuid oli ilmumisajal väga vastuoluline. 1929. aastal ilmunud teost süüdistati ebapatriootlikkuses ja ühekülgsuses, mis heitvat varju sakslaste sõjapingutustele ning jätvat liiga pessimistliku mulje. Pole ime, et Remarque’i romaan oli esimesi teoseid, mida võimule tulnud natsid kolmekümnendate alguses põletasid.
Üle ookeani võitis ameeriklase Lewis Milestone’i filmiversioon samal ajal järjekorras alles kolmandatel Ameerika Filmiakadeemia auhindadel parima filmi Oscari. Nii raamatu kui ka filmi edu on kerge mõista. Sõja igapäev jõudis ajakirjanduse ja teleekraanide vahendusel kodudesse kätte alles ligi pool sajandit hiljem, Vietnami sõja aegu. Remarque’i teos, ehkki ta ise ei nimetanud seda sõjavastaseks, «ei süüdistuseks ega ülestunnistuseks», laotas maailma ette koletud kaotused rindejoone mõnesajameetriseks liigutamiseks mitu aastat väldanud kaevikusõjas.