AK ⟩ Dave Grohli sulnis vaevus

Dave Grohl esinemas koos ansambliga Foo Fighters 2007. aastal. Foto: Erakogu

Nirvanast ja Foo Fightersist tuntud rokkstaari Dave Grohli tõsieluraamat «Tõsilugusid» on ebatüüpiline rokkstaariraamat ja võimalik, et tema teos on selles žanris eesti keeles ilmunutest üks parimaid, kui ehk jätta kõrvale Keith Richardsi «Elu».

Dave Grohlil on kindlasti rohkelt sensatsioonilist infot. Üle kolme aastakümne rokiskeene kõige kõrgemal tasandil liikunud mehel koguneb tonnide kaupa kompromiteerivat plahvatusohtlikku materjali. Aga erinevalt paljudest jääb Grohl härrasmeheks ega tari teiste plekilist pesu oma kuulsuse altarile lehvima.

Dave Grohl on perekeskne rokkstaar, kes muretseb pigem maailma teisest otsast oma tütre koolipeole jõudmise pärast, mitte niivõrd gruupide ja stripiklubide, alkoholi ja narkootikumide pärast. Ning erinevalt oma paljudest kolleegidest on Dave Grohl õnnelik. Ei konda mööda taastusravikliinikuid ja terapeute.

Tema suurim kirg oli, on praegu ja edaspidigi muusika, ning õnneks suudab ta sellest kõigest kirjutada lihtsalt ja liigutavalt. Kohutavalt sümpaatne on see, millise taktitunde ja delikaatsusega kirjeldab Grohl seda, mille vahetuks tunnistajaks on tal olnud juhust olla. Ja ta on näinud ja kogenud tõesti palju, märksa rohkem kui ühele inimesele eluajal antud.

Kitarrist, trummar ja vokalist Dave Grohl pole mitte ainult andekas muusik, vaid nagu kümned muusikavideod on tõestanud, ka andekas näitleja. Ja ta oskab hästi kirjutada, see on uus info.

Grohl alustab oma lugu lapsepõlvest, kust siis ikka, aga kui see on enamasti rokiraamatutes kõige tüütum ja igavam osa, siis siin on tegemist taas meeldiva erandiga. Muusika kui sellise mitmepalgelist maagiat on palju püütud kirjeldada, Grohl pakub välja oma versiooni hetkest, kui muusikast sai õhk, mida ta hingab.