INTERVJUU ⟩ Muusik Anett: publik tajub seda, kui sinu lood on pastakast välja imetud

Anett usub, et muusikuna on õigustatud teatav frustratsioon, aga enda vastu ei saa ka lõputult õel olla. Foto: Tairo Lutter

Anett Kulbin, esinejanimega Anett, on üks omanäolisemaid popmuusikuid Eestis. Ta ei olegi justkui päriselt poplaulja, ent muusik tunnistab, et ei pea end ka päriselt džäss-lauljaks, vaid eelistab ennast mõelda kuhugi žanrite piirialale, kus mängu- ja avastamisruumi on rohkem.

Anett, kelle teine täispikk album «Late To The Party» möödunud nädalal ilmavalgust nägi, leiab, et tegemist on pigem traditsioonilise albumiga, vaatamata sellele, et plaadi puhul on tegemist live-salvestatud stuudioalbumiga. «Selle albumi teeb eelkõige eriliseks see, et salvestusel viibis ka publik. Me ei tahtnud püüda ainult live-energiat, vaid vaadata, mis juhtub selle energiaga siis, kui stuudios on ka paarikümnepealine publik. Sellisest publikuhulgast tavaliselt juba piisab. Tegelikult piisab isegi ühest inimesest, kes kuulab.»

Muusiku meelest on nii suurel kui ka väiksel publikul omad plussid ja miinused. «Kui on väga suur lava ja palju publikut, siis publik tahes-tahtmata muutub tervikuna anonüümsemaks. Ma ei saa öelda, et ma üht teisele eelistan, sest tajun, et need on kaks täiesti erinevat olukorda, kus esineda. Kui väikesele publikule esinedes tunnen, et oleme kõik nii palju rohkem kohal ja käegakatsutaval distantsil teineteisest.»