KULTUURILUGU ⟩ Kaua saab veel kogeda nõukogudeaegset muuseumi?

Saaremaa muuseumis on kõige terviklikumalt säilinud Nõukogude ajal valminud saare ajalugu käsitlev püsinäituse osa. Kahel korrusel paiknev ekspositsiooniosa esiajaloost kuni 20. sajandi alguseni avati 1985. ja 1987. aastal. Foto: Irina Mägi

Ajal, mil me kirglikult vaidleme nõukogudeaegse pärandi väärtuse või väärtusetuse üle ja metsatukkadest ning põõsaalustest otsitakse viimaseid viisnurgaga tahvleid, on sellest perioodist säilinud palju huvitavam kihistus – osaliselt Nõukogude ajast pärit muuseumiekspositsioonid. Kuigi enamik muuseume on viimase 30 aasta jooksul läbinud täieliku uuenduskuuri, leidub siiski ka neid, kus on teatud mahus alles veel 1980. aastatest pärit näitused, need on n-ö muuseumide muuseumid.

Museoloogina vaatan neid suure imestuse ja imetlusega kui üht osa Eesti muuseumide ajaloost, sest on ju näitus selline meedium, mis kõneleb palju enam selle loomise ajast kui sellest ajastust, millele see on pühendatud. See on ka põhjus, miks püsinäituseid teatud aja tagant muudetakse.

Muuseas, tõenäoliselt kõige vanem eksponeeritav nõukogudeaegse püsinäituse osa asub Viljandi muuseumis – selleks on 1957. aastast pärit pallaslase Juhan Muksi (kes töötas tollal muuseumis ametlikult kütjana) dioraam kolhooside loomisest. Kõige huvitavamad näited asuvad aga Vana-Võromaa Kultuurikojas, endise nimega Võrumaa muuseumis, mis avati 1985. aastal, ning Saaremaa muuseumis Kuressaare lossis, kus esiajaloost kuni 20. sajandi alguseni käsitlevad väljapanekud avati 1985 ja 1987.