Mihkel Raua uusim raamat «Ühes väikses Eesti linnas» suuresti just lemmiklugudest räägibki. Ühest küljest on raamatu keskmes justkui Mihkel Raua kujunemislugu muusikuna. Teisalt aga see raamat ei töötaks, kui vähemalt mingil määral poleks fookuses Raua lemmiklood ning nende lugudega omakorda seotud lood, mis on ühtaegu nii meeldetuletus elatud elust kui ka kureeritud ja kommentaaridega playlist.
Muusikaajalooliselt on Raud selgelt haritud ning oma muusikamaitses selgusele jõudnud, mistõttu tekib lugejal autoriga kiiresti usalduslik suhe, vähemalt selles osas, mis puudutab muusikalisi eeskujusid, iidoleid ja lemmiklugusid. Ometigi võiks Raua kureeritud playlist’i nimetada isegi mõnevõrra liiga turvaliseks, isegi kui seal ilmneb teatav žanrite mitmekesisus. See pole öeldud sugugi autori muusikamaitse arvustamiseks või patroniseerimiseks, ent selles raamatus on vähe lugusid, mis ei oleks vähemalt enamikule suuremal või vähemal määral tuttavad.