Vene Föderatsiooni president istus oma kabinetis, sügas Medvedevi Dimkat kõhu alt ja üritas mõelda millestki meeldivast. Mõtles ühest asjast – tont võtaks, see polnud meeldiv. Mõtles teisest asjast – oh issand, see oli veelgi ebameeldivam. Aga Vladimir Vladimirovitš ei lõpetanud mõtlemist, muudkui mõtles ja mõtles. Kuni lõpuks tuligi pähe midagi üpris meeldivat. Küsis siis Medvedevilt:
«Dimka, kas sa tead, mis see on, mida me Ukrainas teeme? Vihjeks niipalju, et see sõna on pärit jaapani keelest!»