AK ⟩ Wagneri palgasõduri pihtimus

Wagneri armee endine palga-sõdur Marat Gabidullin. Foto: Stephane De Sakutin

Wagneri endisest palgasõdurist Marat Gabidullinist on saamas avalik meediategelane, sest enne äsja eesti keeles ilmunud raamatut «Mina, Wagneri armee komandör» on tema jutu põhjal tehtud suurt tähelepanu pälvinud dokumentaal «Wagner, Putini variarmee» ning nüüd on ta ka Youtube’i kanalites sage esineja ja kommentaator.

Keskealine mehise näoilme ja tatari nimega elukutseline sõjamees räägib kindlalt, lihtsas keeles, ning selline sõjamehelik on tema jutustamisstiil ka raamatus. Gabidullin teenis Wagneris aastatel 2015–2019.

Elukutselise sõjaväelasena ja Venemaa patrioodina, nagu ta ise rõhutab, on Marat Gabidullini tee sõjakoolist armeeteenistusse ja sealt edasi palgaarmeesse üsna loogiline, kui siin poleks ühte «aga» – palgasõdurid on Venemaal seadusega keelatud. Seda tõsiasja tunnistades langeb kogu tema karjäär kõverpeeglisse, muutub sama kimäärseks, nagu on kujunenud Venemaa ajalugu ja ühiskonnas valitsevad olud viimased 15–20 aastat.

Nõukogu aja lõpus Rjazani sõjakooli õhudessantväelasena lõpetanud Gabidullin oli sellega täitnud oma lapsepõlveunistuse. Puutudes esimestel teenistusaastatel kokku Vene armee korralageduse ja korruptsiooniga, pettus ta selles ning lahkus sealt, mida aga kohe kahetses. Nagu paljud teisedki endised treenitud dessantväelased, maandus ka tema lõpuks turvateenistusse. Püüdes äri ajada, sattus ta kurjategijate jõukude arveteklaarimisse, mis viis ta tulirelva kasutamiseni ning lõpuks kohtu alla ja vangi.

Otsekohese sõjaväelasliku stiiliga kirjeldab Gabidullin oma valikuid peale vanglat: «Ma ei suutnud peale sõjaväest lahkumist leida midagi, mis oleks mind huvitanud ja täitnud hinges valitsevat tühjust, vajusin tasapisi viinakuradi küüsi ja tegin asju, millest mälestus paneb mind tänaseni häbi tundma.»

Ta püüdis aastaid tegeleda veel äriga, et toita peret, kuid pidi lõpuks järeldama, tal pole pole ärisoont ning on välja õpetatud ikkagi sõdimiseks. 2015. aastal sai ta oma vanalt sõbralt, elukutseliselt sõdurilt Samurailt teada, et erusõjaväelasena on tal võimalik liituda erasõjaväelaste üksusega. Üle aastate treeninglaagrisse jõudnuna tundis ta tõelist rõõmu. Ta läbis kõik katsed probleemideta ning sai koha põhikompaniis. Ta alustas lihtsõdurina, kuid tõusis lõpuks kompanii juhiks.