Vilepuhuja, tema naine ja ihukaitsjad

Erik Aru
, arvamustoimetaja
Copy
«Vilepuhuja», rež Neil Maskill
«Vilepuhuja», rež Neil Maskill Foto: Kaader filmist

Debüütfilmide võistlusprogrammi kuuluva «Vilepuhuja» hoiavad kiire ja terav dialoog, montaaž ja muusika käimas ka siis, kui ekraanil nagu suurt ei sünnigi.

Kogemus näitab, et kui PÖFFi kataloogis tuleb vastu sõnapaar «must komöödia», siis on tavaliselt tegu filmiga, mis tegelikult pole kuigi naljakas. Kui veab, siis on see vähemalt hästi tehtud. Briti sõltumatute filmide näitlejana tuntud Neil Maskelli «Vilepuhuja» on hästi tehtud, iseäranis režissööridebüüdi kohta. Ja seda vaadates saab naerdagi.

Filmi tegevus läheb lahti 6. veebruaril 2014, kui tagasihoidlik Briti riigitöötaja (Amit Shah), kes on tööl suure saladuse otsa komistanud, ja tema hakkajam naine Silke (Sura Dohnke) pagevad üle kanali Belgiasse ning varjuvad valenime all Maarkedalis asuvasse majja, kus ootavad ajakirjaniku saabumist, et talle oma avastus edasi anda. Sinna laekuvad ka kaks neurootilist turvameest, oma kaaslase kallal näägutav teatraalne Chris (Tom Burke) ning kohtlasevõitu, allasurutud agressiivsust täis Glynn (Roger Evans). Algab närviline ootus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles