Kas klassikaline laulja kuulab ka popmuusikat või džässi?
Mõnikord ongi nii, et kui on väga tihe harjutamisperiood, kus ma pean uut materjali omandama, siis ma tahangi vahelduseks kuulata midagi muud. Nii et see pole nii, et klassikalise muusika esindaja midagi muud üldse ei kuula. Ma ei kuula otseselt konkreetseid artiste, aga mulle meeldivad U2, Coldplay, Sting – kui Retro FM ilusalongis viibides mängib, naudin seda väga.
Kodumaistest artistidest hindan väga Rita Rayd. Tema vokaalkäsitluses on palju klassikale lähedast ja meeldivat, millest eeskuju võtta. Kindlasti on näiteid, kuidas popp ja klassikaline muusika üksteist täiendavad, aga minu jaoks seisavad nad ikkagi suhteliselt lahus.
Miks te soovitate tänases keerulises ühiskonnas kuulata klassikalist muusikat?
Ma usun, et inimesed tajuvad, kui palju rikkust on erinevate instrumentide helides, klassikalise muusika fraseeringus, kuidas see oma puhangute ja kontrastidega hingesügavusi puudutab. Klassikaline muusika on läbinisti naturaalne. See on nagu keraamika – tassil, mis on keraamiku poolt voolitud, on omad värviplekid ja natuke konarusi, aga on näha, et keegi on sinna oma hinge pannud, see pole masstootmisest tulnud masinlikult veatuks lihvitud kruus. Klassikaline muusika on ääretult rikas oma erinevate instrumentide, heliloojate, ajastatute ja interpreetidega.
Kahjuks pole see midagi haruldast, et gümnaasiumi klassis pole mitte ükski laps käinud kordagi vaatamas lavamuusika teost. Kontserdil käimist ja oskust kuulata tuleb lastele õpetada. Kindlasti tuleks enne kontserdikülastust teha eelnevalt kodutööd - uurida esitatavate heliloojate elulugusid, loomingut, lavamuusika puhul ooperi/balleti sisu ja lugeda interpreetide kohta, kes teose muusikalise tõlgenduse publikuni toovad.