R, 2.12.2022

Vanemuises esietendub ballett-muinasjutt «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö»

Kultuuritoimetus
Vanemuises esietendub ballett-muinasjutt «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vanemuises esietendub ballett-muinasjutt «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö».
Vanemuises esietendub ballett-muinasjutt «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö». Foto: Rünno Lahesoo

Laupäeval, 26. novembril jõuab Vanemuise suure maja lavale Pjotr Tšaikovski ballett «Pähklipureja», mis Mare Tomminga seekordses lavaversioonis kannab nime «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö».

«Pähklipureja» on balletimaailma üks legendaarseimaid teoseid, tervitades jõuluajal publikut üle kogu maailma lavalaudade juba alates aastast 1892. Vanemuises lavastatakse «Pähklipurejat» juba viiendat korda.

Vanemuise teatri lavastaja ja koreograaf Mare Tommingas võtab Tšaikovski «Pähklipureja» ette teist korda – aastal 1994 esietendus Tomminga samanimeline lavastus «Pähklipureja ehk Imeline jõuluöö». Seekordses versioonis jääb Tommingas truuks esimese lavastuse jaoks valitud originaallibretole, kuid lisandunud on uusi suhteliine, suurejooneline kujundus ja fantaasiarikkad kostüümid.

Tomminga sõnul on lavaloos kesksel kohal noore inimese maailmataju, fantaasia, filosoofia ja neist lähtuvad suhteliinid läbi ühe lapse silmade. «Peategelase südamevalu ja empaatia oma kujutletavate tegelaste suhtes on päris, sügav ja puudutav. Tšaikovski ballettmuinasjutt võiks ammenduda ka ainult esimese vaatusega, kus me näeme lõbusat jõuluõhtut erinevate tantsude ja stseenidega jõulukuuse ümber. Eriliseks teeb selle jõuluõhtu üks külaline – nukumeister Drosselmeyer, kes lisaks paljudele kingitustele on meisterdanud tinasõdurikujulise pähklipurustajast nuku, kelle välimus pigem peletab lapsi. Ainuke, kelle süda nuku vastu külmaks ei jää, on peretütar Maria. Stseenis, kus Maria võtab katkise nuku oma embusesse, ongi loo kõige olulisem koht, mis on just jõulude ajal erilise tähendusega, kujutades hoolivust, sallivust ja armastust lähedaste suhtes,» kirjeldas Tommingas.

Võrreldes Tomminga esimese «Pähklipurejaga» on praegu lavale jõudvas loos mitmeid kattuvusi, aga ka täiendusi. Tomminga esimesest «Pähklipurejast» kandub sellesse lavateosesse üle näiteks kahe tantsunumbri koreograafia.

«Kuulsat «Hiina tantsu» on Elena Poznjak-Kõlar Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilastele viimased 28 aastat korduvalt õpetanud. Meie maalisaalis samuti 28 aastat tagasi valminud teetassid on siiani säilinud – neidsamu tasse hoiavad käes meie uued väikesed tantsijad. Ratastoolilgi, mida lavastuses kasutame, on Vanemuises väga väärikas ajalugu. Enne minu esimest lavastust oli see ratastool olulises rollis Evald Hermaküla lavastuses «Tuhkatriinumäng», lisaks on seda kasutatud mitmetes teistes lavastustes ning nüüd jõuab see taas «Pähklipurejasse»,» jagas Tommingas.

Lavastaja ja koreograaf Mare Tommingas on ka lavastuse libretist ja kostüümikunstnik. Muusikajuht ja dirigent on Martin Sildos, dirigendipuldis võib näha ka dirigente Taavi Kulli või Aleksandr Bražnikut. Kunstnikutöös toetab lavastajat Kristjan Suits (Tallinna Linnateater). Videokunstnik on Taavi Varm ja valguskunstnikuna annab oma panuse Margus Vaigur (Endla).

Osades on Caroline Maquignon, Olivia Lenssens, Colby Samuel Louis Catton, Yuta Irikura, Alain Divoux, Alexander Germain Drew, Sayaka Nagahiro, Georgia Toni Hyrkäs, Mirell Sork, Yukiko Yanagi, Emily Ward, Gus Upchurch, Willem Houck, Bradley Howell, Alexandra Heidi Foyen ja Raminta Rudžionyte-Jordan.

Laval on Vanemuise balletitrupp ning Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased. Muusikalise kõla annavad lavastusele Vanemuise sümfooniaorkester ja Tartu Karlova Kooli koorikooli õpilased.

Märksõnad
Tagasi üles