/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2022/04/20/14496010t1h81f8.jpg)
59. Veneetsia kunstibiennaal sulges uksed pühapäeval. 1895. aastast korraldatav rahvusvaheline kunstinäitus meelitas tänavu kohale üle 800 000 piletiostja.
Tänavune Veneetsia biennaal lõppes publikurekordiga
Neist veidi rohkem kui pooled olid rahvusvahelised külastajad, teine pool olid kohalikud itaallased.
Tänavune biennaal oli Eesti jaoks eriline, kuna Holland oli kutsunud meid tegema näitust nende ajaloolises paviljonis, biennaali südames Giardini pargis, mis tavapäraselt on avatud vaid neile riikidele, kel oli 20. sajandi esimeses pooles võimalus sinna oma paviljon rajada.
Holland usaldas aastaks oma paviljoni Eesti tiimile Eesti kunstnike senise julge loomingu ja hästi korraldatud paviljonide tunnustusena. Tänu kesksele asukohale külastas Eesti paviljoni sel korral ligi 400 000 inimest.
«Võimalus teha näitust Giardinis oli huvitav kogemus ja võimaldas näha biennaali toimimist väga tsentraalsest positisioonist, kuhu Eesti ajaloolistel ja poliitilistel põhjustel ei kuulu ning mis tavapäraselt on avatud vaid väga piiratud riikide grupile.
Kuna Eesti paviljon on olnud alati nomaadlik, siis oli seekordne võimalus meie jaoks järjekordne põnev ruumi ja kontekstiga katsetamine, kust uus kogemus kaasa võtta ja järgmistel aastatel taas edasi liikuda.
Hollandi paviljon Veneetsia linnas melanie bonajo suurepärase näitusega näitlikustas taas, et häid paviljone ei tehta tingimata ainult Giardinis ning Veneetsia mitmekesine arhitektuur ja linn pakub kunstnikele imelisi võimalusi ruumi ja kohaliku Veneetsia kontekstiga töötamiseks.
Sellest biennaalist saame kaasa võtta ülimalt positiivse koostöökogemus hollandlastega, mis loodetavasti lõi aluse mitmeteks edasisteks võimalusteks kogu Eesti kunstivälja jaoks,» kommenteerib Eesti paviljoni peakorraldaja Maria Arusoo.
Rohkelt positiivset vastukaja saanud kunstibiennaali peanäituse «Milk of Dreams» kuraator Cecilia Alemani oli näitusele kaasanud ka Anu Põdra teosed Eesti Kunstimuuseumi kogust.
Viimati osales Eesti kunstnikest peanäitusel Jaan Toomik 2003. aastal. Kuraatorinäitusel asetus Anu Põdra looming kaalukasse dialoogi rahvusvahelise kunstivälja suurnimedega. Cecilia Alemani tutvus Eesti kunstiga KKEKi kutsel ja uuris biennaali ette valmistades põhjalikult Eesti lähikunstiajaloo ja kaasaja autorite loomingut.
Biennaali avamiseks ilmus Anu Põdra pikem käsitlus Jan Verwoertilt ajakirjas A Shade Colder, samas saab vaadata ka biennaali avamiseks valminud videot, kus Anu Põdra loomingut tutvustavad Rebeka Põldsam ja Dina Akhmadeeva.
Eesti paviljoni näitus «Orhideliirium. Isu külluse järele» (autorid Kristina Norman ja Bita Razavi ja kuraator Corina L. Apostol) koosnes installatsioonidest, filmidest, fotodest, arhiivimaterjalidest ja performance’itest ning vaatles koloniaalajastu botaanilist kunsti ja selle ühiskondlik-poliitilist mõju nii minevikus kui tänapäeval.