See on Eesti parim rajatis 2022

Vaksali sild Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkursi Aasta parim rajatise ehitusprojekt 2022 võitja on Vaksali sild Tartus ehk Sindlinahk.

Vaksali sild ehk Sindlinahk on kergliiklussõlm, mis koosneb sillast ja kahest tunnelist ja loob sujuva ühenduse Tartu kahe linnajao vahele. Projekti läbivaks ideeks oli luua otsekui pehme, looklev nahk, mis tekitab liikumisteede sujuva jätkuvuse. See pehme nahk on aga kaetud saja tuhande tugeva ja konkreetse klinkertellisega. Pinnal kasutatud 100 000 klinkerkivi on paigutatud vastavalt UV-kiirguse analüüsile.

Kergliiklussõlme vahetus lähenduses asuv Pauluse kirik on dominantne vertikaalne maamärk, seega kujundasid arhitektid silla ja tunnelid ühtseks maastikuansambliks.

Vaksali tunnelite rajamisel kasutati esmakordselt läbisurumise meetodit: töö ajal ei katkenud tunnelite kohal olev raudteeliiklus. Autoliikluse koormust küll vähendati, ent ka seda ei pandud kinni.

• Arhitekt: Sille Pihlak, Siim Tuksam (arhitektuuripraksis PART)
• Konstruktsioonid: Stricto Project
• Rajatise projekteerija: Stricto Project OÜ / Järelpinge Inseneribüroo OÜ
• Tellija: Tartu Linnavalitsus
• Ehitaja: Trev-2 AS

Sindlinahk

• Sujuv vorm rikastab jalgsiliikujate ja jalgratturite teekonda ning loob linnaruumilise maamärgi kõikidele liiklejatele.
• Tunnelite ehitamisel kasutati Baltimaades esmakordselt innovaatilist tehnoloogiat. Tehnoloogia võimaldas 900 tonni kaaluvad tunnelikehandid raudtee alla ehitada ilma, et raudteeliiklust tunnelite kohal oleks katkestatud.
• Raudbetoonkonstruktsioonid on ümmarguse ja kaarja kujuga. See tegi raketise ehitamise väga keeruliseks, kuna ei saanud kasutada tüüpseid raketise lahendusi.
• Ümarate vormide ehitamine nõudis väga suurt oskust puuseppadelt raketiste ehitamisel. Rajatiste tegelikud kujud praktiliselt ühtivad projekti 3D-mudeli kujuga.

Teised nominendid

• Väo liiklussõlm, üks Eesti koormatuimaid ristmikke, mida läbib ööpäevas ligi 50 000 autot.
• Tondiraba park, mida projekteerides säilitati maa-ala looduslik osa, mida on enam kui 85 protsenti pargi territooriumist.