Mis saab siis, kui raugast Romeo noort Juliat ihaldab

«Romeo ja Julia» (Vanemuine ja Tartu Uus Teater): Romeost on saanud raugaealine, Julia on äsja jõudnud täiskasvanuikka.  Foto: Heikki Leis

Vanemuine ja Tartu Uus Teater ühendasid oma jõud lavastuse «Romeo ja Julia» lavale toomiseks.

Vastandustest pulbitsevasse materjali lisati uus binaarne opositsioon – Romeost (Aivar Tommingas) on saanud raugaealine, kui Julia (Ilo-Ann Saarepera) on äsja jõudnud täiskasvanuikka. Tutvustuses on püstitatud küsimus: kes peaks selles loos võitma, armastus või miski muu? Tegijad konstateerivad usutlustes, et publik asetatakse tingimatu armastuse sõlmpunkti keskele, ja vibutavad sõrme ühiskonna, seega ka vaataja kitsarinnalisuse suunas.

Vastanduste kiuste on vana-muislased ja tutipeolised tulnud kokku, et jõuda teineteisele lähemale, ent nad vajavad kolmandat: sisse on toodud jutustaja (Jarek Kasar) muusikaline kommentaarium. Kasari rolli peeti esietendusejärgsetes privaat­aruteludes samal ajal lavastuse parimaks ja halvimaks osaks. Ühest küljest on tema metakeelsed laulujupid oma uudsuses kõige intrigeerivamad, teisalt tekitavad võõritust, mis kaugendab meid originaalnäidendi tegevustikust. See distants vähendab kaasaelamisvõimet, mida armulugu eeldaks.