KULTUURIS KUUM ⟩ Ilmar Raag räägib suurejoonelisest fantaasiafilmist «Erik Kivisüda»

Filmitegija Ilmar Raag Foto: Madis Veltman / Postimees

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas filmirežissöör Ilmar Raag, kelle suurejooneline fantaasiafilm «Erik Kivisüda» õigepea kinodesse jõuab. «Erik Kivisüdamest» on juba aastaid räägitud kui Eesti kõige kallimast filmist seni, ent milleks see eelarve tegelikult läks, miks film ligi kümme aastat valmis ja kas Tallinnasse rajatav filmilinnak tähendab, et selliseid filme saaks rohkem teha? Sellest kõigest vestles Raagiga kultuuritoimetaja Tuuli Põhjakas.

 Ilmar Raagi «Erik Kivisüda» on tõeline suurfilm, mis on tehtud suure eelarvega ning kasutades kõiki maailmaklassilisi vahendeid. Kuigi piraatide, lastest peategelaste ja loo põhjal võiks oletada, et tegemist on puhtalt lastefilmiga, on «Erik Kivisüda» siiski ootamatult tõsine ja täiskasvanulik ning pakub filmirõõmu igas vanuses vaatajatele.

11-aastast Erikut ei häiri, et ta vanematel pole tema jaoks aega, et tal pole ühtegi sõpra ja et ta peab kolima vanatädi Brunhilda pärandatud majja, mis näeb välja nagu tondiloss. Uues majas avastab Erik, et seal elab veel üks perekond, temavanune Maria oma isaga, kelle Eriku vanemad kavatsevad välja visata.

Erikut muidu ehk ei huvitakski see, kuid ka tema ei soovi vanatädilt päranduseks saadud majja pikemaks jääda ning nõnda lähebki Erik kaasa Maria pöörase salaplaaniga Eriku perekond majast välja süüa. Tegelikult soovib Maria aga üles leida oma kadunud ema, kes neid väljatõstmise eest kaitseks ning see viib kaks üksildast last muinasjutulisele teekonnale Kahevahelmaailma. 

Siiski ei maksa arvata, et tehniliselt uskumatult paeluva «Erik Kivisüdame» puhul on tegu pelgalt lastefilmiga, mis võiks kõnetada vaid pere nooremaid. Tegemist on siiski metsikult südamliku, ent keeruka ja tõsise filmiga, mis võiks ja peaks kõnetama ka vanemaid. 

Sellest, kuidas teha koguperefilmi, mis ka kogu perekonnale mõjuks, millega peab suurfilmi tehes arvestama, kuidas lavastada stuudiofilmi ning miks filmitegijatele üldse maailmatasemel stuudiot vaja peaks minema, kui looduskaunid kohad üle Eesti selleks lõputult võimalusi pakkuda võiks, selles saates räägimegi.