REPORTAAŽ ⟩ Ain Angeri nõtke ja sügav hääl põhjustas La Scalas ovatsiooni

Veripunane toon kui vägivalla ruuge lipp katmas ooperilava. Foto: La Scala

Milano linna kaitsepühaku püha Ambrosiuse päeval, 7. detsembril avab maailma kuulsaim ooperimaja Teatro alla Scala traditsiooniliselt hooaja. Mitte ühelgi teisel ooperisündmusel maailmas ei ole niisugust poliitilist mõju nagu Prima della Scalal – kohal on kõrged võimukandjad ja sündmuse kannavad üle lugematud tele- ja raadiokanalid üle kogu maailma.

Eesti muusikaajalukku läheb tänavune Prima kui esimene Eesti laulja osalusel toimunu. Aga mitte kunagi varem pole ka avaõhtu teose valik tekitanud nii palju protesti. Juba oktoobris sai La Scala juhtkond Ukraina kodanikelt ja 23 Ukraina-Itaalia organisatsioonilt kirja, milles paluti vene teosed kavast eemaldada. Kirjas osutati, et Vene propaganda kasutab seda ära, et La Scala hooaja avab vene ooper, Mussorgski «Boriss Godunov». Teater kinnitas kohe oma toetust Ukrainale, aga ei kavatsenudki midagi muuta.

Mussorgski teose sõnum pole küll kuigi Vene valitsust heroiseeriv – tsaar Borissi hävitab psüühiliselt alatu roim, lapseeas troonipärija Dmitri hukkamine, milles tsaar osaline oli. Vana kroonikakirjutaja munk Pimeni (Ain Anger) jutustus noorele mungale Grigorile vallandab ooperi sündmusteahela – Vale-Dmitri otsustab ise troonile tõusta.

Ambrosiuse püha eelõhtul tundub Milanos hulga külmem kui lumises Eestis. See ei näi piduliku avaõhtu kõrgeid külalisi häirivat: kuna liiklus on suletud, hõljub lahtiste stiletode ja pilkupüüdvate aksessuaaridega relvastatud kõrgklass teatri ette jala, üll vaid läbipaistvad pitsist tualetid, järel lohisemas kividest sädelevad rasked slepid. Hõljub sifoon, läigib taft, valendavad paljad seljad ja valgendatud hambad.