Lasnamäe roosa pontšiku avapauk üllatab aususega

Tallinna kunstihoone Lasnamäe paviljoni näitus «Mis saab neist armsatest tüdrukutest?» Johanna Ulfsak «Asjade tegemine» Foto: Paul Kuimet

Tallinna Kunstihoone asub nüüd roosas majas Lasn­a­mäel. Avanädalavahetusel külastas maja tuhande inimese ringis ja selle üle kurta ei saa, et kunstimaja publiku külmaks jätaks. Kuid mida kujutab endast roosaks pontšikuks hüütud paviljoni esimene näitus «Mis saab neist armsatest tüdrukutest?»?

Näituse kuraator Tamara Luuk on kahtlemata üks Eesti kunsti praeguseid tippkuraatoreid, kelle iga uut tööd oodatakse. Tema meetod on minna kunsti sisse, tunnetada see läbi ja pakkuda vaatajatele oma nägemust, ilma igasuguste vale­häbiprobleemideta.

Ta paneb näitusele Alice Kase visandid Kersti Kaljulaidi portreest, isegi kui pole päris tavapärane eksponeerida riiklikke tellimustöid, eriti veel visandeid. Ta valis välja noore kunstniku Vassa Ponomarjova EKAs valminud kursusetööd. Kuraatori eessõnas ütleb ta ausalt, et arvas näitust kureerima hakates, et naine venekeelsest kultuuriruumist erineb eestikeelsest, kuigi mõistis peagi, et nii see ei ole. Kokku kukkuva maailma taustal end ülikriitilisena esitlevas kunstimaailmas, kus kohati tundub kõigil kõigega mingi probleem olevat, mõjub Tamara Luugi südamega kunsti tunnetamine vabastavalt.