Suri helilooja Urmas Sisask (4)

Kultuuritoimetus
Copy
“Tõeline fanaatik olen tõesti,” muigab helilooja Urmas Sisask. “Kõik siin on omad joped, kolleegid ja sõbrad. Kord aastas käimegi koos.”
“Tõeline fanaatik olen tõesti,” muigab helilooja Urmas Sisask. “Kõik siin on omad joped, kolleegid ja sõbrad. Kord aastas käimegi koos.” Foto: Urmas Luik

Laupäeval suri 62-aastasena helilooja Urmas Sisask. 

Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas.

Urmas Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Mmuusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi.

Tema looming on inspireeritud astronoomiast, ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat. Tema loomingust on tuntumad teosed «Plejaadid» (1989), «Linnutee galaktika» (1991), «Jõuluoratoorium» (1992), «Leoniidid» (2001), «Pro Patria» (2003). Sisaski viimaseks teoseks jäi novembris Stockholmis esmaettekandele tulnud «Gloria Patri 2», mille tekstide autor on Jaan Tammsalu.

1991. aastal pälvis Sisask Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat «Baltic Voices 2» Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Plaadil kõlas ka Urmas Sisaski looming. 2010. aastal pälvis ta kultuurkapitali helikunsti aastapreemia, 2020. aastal Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia.

Muusiku lahkumisest andis sotsiaalmeedia vahendusel teada õde Siiri Sisask.

Tagasi üles