ARVUSTUS ⟩ Hea poiss, kes toob pimedusse valgust

Pille-Riin Purje
, teatrivaatleja
Copy
Jēkabs (Aleksandr Žilenko) suhtleb vahetult saaliga, pöördub oma pihtimusega publikusse, vaatleb kõrvalt nii iseennast kui oma lähedasi, analüüsib situatsioone, liigub ajas. FOTO: Jelena Vilt
Jēkabs (Aleksandr Žilenko) suhtleb vahetult saaliga, pöördub oma pihtimusega publikusse, vaatleb kõrvalt nii iseennast kui oma lähedasi, analüüsib situatsioone, liigub ajas. FOTO: Jelena Vilt Foto: Jelena Vilt

Läti kirjaniku, õigupoolest nii Läti kui Leedu juurtega Rasa Bugavičute-Pēce loominguga algas meie teatripubliku tutvus tänu sugestiivsele lavastusele «Mul oli nõbu» (lavastaja Valters Sīlis, Vaba Lava, 2020), see autobiograafilise aluspõhjaga lugu püsib mängukavas praegugi. Nüüd siis sama autori «Poiss, kes nägi pim eduses», samuti tõsielusündmustest inspireeritud lugu.

Eesti keeles on ilmunud ka romaan Contra tõlkes (kirjastus Mina Ise, 2021). Vene Teatri lavastusele järgneb veebruaris 2023 esietendus Tallinna Linnateatris, lavastajaks Marta Aliide Jakovski, nii et saab olema huvitav võrrelda.

Esimene kärme assotsiatsioon võib tekkida Antonio Buero Vallejo näidendiga «Lõõmav pimedus», mida siinmail lavastatud koguni kolmel korral. Tegevus toimub pimedate koolis, pimedusega kohanemisel või selle vastu protesteerimisel on ka tugev poliitiline alltekst.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles