Nagu Vano Allsalu ise näituse saatetekstis on kirjutanud, on ta otsinud maalilist lahendust nurkade taha või aedade sügavusse peitunud saladuslikkusele. Nurga kujund seostub näitusel eeskätt mõnede varasemate maalidega, nt «Nurk» (1990, õli), «Brutaalne nurk» (1993, õli). Uuematest jääb mällu kujutelm aiast lopsaka varjulise roheluse sees värelevate valguslaikudega, nt «Müürideta aed» (2021, akrüül).
Abstraktne maal ei ole inspiratsiooniallika poolest enamasti päris «puhas» figuratiivsusest. Siiski on see keskendunud spetsiifiliste maaliliste ülesannete lahendamisele, nagu värvikompositsioon, värvide ja pintsli- või pahtlikäsitluse rütm, faktuur, terviku väljenduslik ja esteetiline mõju, jne. See lahendusviis muutub maalijatel aja jooksul, mõnel rohkem, mõnel vähem.