Vano Allsalu korrastab kaosega kunsti ja elu

Vano Allsalu «Aed» (2022). Foto: Repro

Loodus ja meid ümbritsev elu pakuvad kunstnikele jätkuvalt kütkestavat materjali, mistõttu figuratiivsus pole kunstist sugugi kadunud. Realiteet annab ideid ka abstraktsele kunstile, nagu nähtub galeriis Vernissage 8. detsembril avatud Vano Allsalu näitusest «Nurk ja aed», mis on juba tema neljas isikunäitus lõppeval aastal.

Nagu Vano Allsalu ise näituse saatetekstis on kirjutanud, on ta otsinud maalilist lahendust nurkade taha või aedade sügavusse peitunud saladuslikkusele. Nurga kujund seostub näitusel eeskätt mõnede varasemate maalidega, nt «Nurk» (1990, õli), «Brutaalne nurk» (1993, õli). Uuematest jääb mällu kujutelm aiast lopsaka varjulise roheluse sees värelevate valguslaikudega, nt «Müürideta aed» (2021, akrüül).

Abstraktne maal ei ole inspiratsiooniallika poolest enamasti päris «puhas» figuratiivsusest. Siiski on see keskendunud spetsiifiliste maaliliste ülesannete lahendamisele, nagu värvikompositsioon, värvide ja pintsli- või pahtlikäsitluse rütm, faktuur, terviku väljenduslik ja esteetiline mõju, jne. See lahendusviis muutub maalijatel aja jooksul, mõnel rohkem, mõnel vähem.