Igast filmist võib saada jõulufilm!

Ingmar Bergmani «Fanny ja Alexander» (1983) sai omal ajal parima võõrkeelse filmi Oscari ja väärib vaatamist tänapäevani. Foto: CAP/MFS

Kui teie suguvõsas on toimunud jõuluõhtul terav sõnavahetus, kas higine ja verises maikas Bruce Willis peab tingimata olema püha õhtu osaline, siis ei jäta jõuluaja filmivalik teid ükskõikseks.

Kas panna telekas jõulukogunemise ajal käima, on igas kodus eraldi kaasus. Kas jõulukontserti võib telekast piiluda või ei peaks nii härdal puhul üldse elust rõõmu tundma. Midagi igapäevast ei tohiks kindlasti kuskilt kanalist tulla, kui, siis ainult «Aktuaalne kaamera». Ja kui perenaine toob lauda juba nädal tagasi ette valmistatud kapsakallerdise või täiesti uue retsepti järgi tehtud pohlamoosi, siis tahab ta koosviibijate nägudel näha tänutunnet, mitte mõnelt ekraanilt peegelduvat sinist helki. Üldiselt ei jää keegi millestki ilma, kui mõni ehitud kuusega linateos nägemata jääb, sest ega dekoratsioonist üksi filminaudinguks piisa. Samas on mõni publikulemmik, mida harjutud juba aastast aastasse vaatama.

Jõulumärulist mööda ei pääse