AASTA PARIMAD EESTIKEELSED RAAMATUD ⟩ Margus Haava valik

Margus Haav. Foto: Elmo Riig / Sakala

Postimehe kultuuritoimetuse kirjandustoimkonna palvel nimetasid kultuurikriitikud oma lemmikud raamatud, mis lõppeval aastal eesti keeles ilmusid. Selline oli ajakirjanik Margus Haava valik.

• Eero Epner, «Lembit Ulfsak»

Vaatamata veidrale küljendusele tõeliselt suurepäraselt kirja pandud biograafia ühest tõeliselt suurepärasest inimesest. Lembit Ulfsaki taolisi näitlejaid sünnib meile harva ning selles mõttes võib tõesti süda rahul olla, et temast on lisaks enam kui sajale filmirollile jäänud igati vääriline jälg ka ühiste kaante vahele.

• Kelefa Sanneh, «Seitse suurt. Levimuusika ajalugu» (Tõlkinud Kaido Kangur)

See teos küündib teiste viimasel ajal eesti keeles ilmunud arvukate popmuusikateemaliste teoste hulgas kindlasti esile nii mahult, haardeulatuselt kui ka sisult. Autor kirjutab endast muusikas ja muusikast endas, kuid lisab taustsüsteemi luues alati isiklikke elamusi, ilusaid mälestusi ja vahetuid kogemusi.

• Ferdinand Addis, «Rooma. Igavene linn» (Tõlkija Lauri Saaber)

Kui võiks arvata, et Vana-Roomast pole midagi uut enam öelda, siis päris nii see pole. Enam kui kuuesajalt leheküljelt leiab midagi uut igaüks, kui ta juhtumisi pole just Mary Beard. Kõrgest kunstist ja inimlikust madalusest mõnusalt mahlakas stiilis.

• Mihhail Šiškin, «Sõda või rahu?» (Tõlkinud Tiiu Relve ja Krista Räni)

Šveitsis elav vene kirjanik Mihhail Šiškin paneb selles isiklikus ja vaimukas esseekogumikus rinna kokku enda ees seisva valusa dilemmaga: kuidas armastada kodumaad, mis käitub koletisena? Kolme aasta eest ilmunud teos on venelaste poolt toime pandavate inimsusvastaste kuritegude valguses eriti aktuaalne ja valus.

• Anu Raud, «Kuue ruuduga aken»

Akadeemik Anu Raua eluterveid mõtteid on alati kosutav kuulda. Ta ei kuulu nende maaidülli ihalejate hulka, kes keset kodust asfalti laulavad kiitust mullale ja õpetavad kohviku rüpest põliseid metsamehi. Tal ei ole vaja näida tähtsana, ta ongi tähtis ilma igasuguse poosita.

Anu Raud, «Kuue ruuduga aken» Foto: Raamatukaas

• Dave Grohl, «Tõsilugusid elust ja muusikast» (Tõlkinud Olavi Teppan)

Nirvanast ja Foo Fightersist tuntud rokkstaari Dave Grohli tõsieluraamat on ebatüüpiline rokkstaariraamat ja võimalik, et tema teos on selles žanris eesti keeles ilmunutest üks parimaid. Grohl on perekeskne rokkstaar, kes muretseb pigem maailma teisest otsast oma tütre koolipeole jõudmise pärast, mitte niivõrd groupie’de ja stripiklubide, alkoholi ja narkootikumide pärast.

• Gert Kiiler, «Eranuhke ei armasta keegi»

Viljandi pole küll Vana-Rooma, ent ometi on tegemist inspireeriva asumiga. Kohati on tegemist nii inspireeriva kohaga, et omaette ahvatlev väljakutse on talle luua alternatiivset ajalugu ja tulevikku, nagu seda tegi Paavo Matsin «Gogoli diskos». Peamiselt humoristina tuntud Kiiler võtab linna nüüd ette klassikalise kriminulli võtmes ning pisut rabedatele dialoogidele vaatamata on see igati tore lugemine ka mitteviljandlastele.

• Orlando Figes, «Eurooplased. Kolm elu ja kosmopoliitse kultuuri sünd» (Tõlkinud Kristiina Raudsepp)

Ka eesti lugejale juba hästi tuttava ning põhjendatult hinnatud ajaloolase Orlando Figesi mahukas ja detailitihe teos võtab haaravalt käsile 19. sajandi rahvusvahelise kõrgseltskonna, kunsti ja kapitali. Akadeemiliselt detailses, kuid samas ladusas vormis teos kirjeldab, kuidas sai alguse enam-vähem selline kultuurielu, nagu me tänapäeval enesestmõistetavaks peame.

• Moritz von Kotzebue, «Vene sõjavang prantslaste seas» (Tõlkinud Agur Benno)

Tehniliselt võttes ilmus küll möödunud aasta lõpul, aga tasub ära nimetada ka tänavu. Ida-Virumaal sündinud Vene ohvitser Moritz von Kotzebue langes 10. augustil 1812 Polotskis luureretkel olles pealetungivate prantslaste kätte vangi. Kotzebue tekstid on üles tähendatud paar sajandit tagasi ning tollase kõnepruugi ja omalaadse huumoriga harjumine võtab aega. Aga ega see olegi niivõrd kirjandus kuivõrd ajalugu. Ja väga huvitav ajalugu. Ebastereotüüpne.

• Balthasar Russow, «Liivimaa provintsi kroonika» (Tõlkinud ja kommenteerinud Jüri Kivimäe)

Pisut ehk natuke isegi ootamatult issanda aastal 2022 jõuluhitiks saanud Tallinna Pühavaimu kiriku pastorina ametis olnud Russowi kroonika on puhas kuld kõigile ajaloohuvilistele ja mitte ainult. Ladusalt ja värvikalt kirja pandud ning suurelt osalt oma silmaga nähtud sündmusi kirjeldavas kroonikas on rohkesti vägivalda, priiskamise ja porduelu detailseid kirjeldusi, vaprust ja reetlikkust, sõda ja hävingut, õudu ja õõva. Ning ajaloos lihtsalt on midagi ajatut.