:format(webp)/nginx/o/2022/06/30/14661747t1ha47e.jpg)
Jõulude kohta käib üsna mitu kirjutamata reeglit. Vähemalt on kehtinud kõigil jõulupidudel ning igas jõululauas, kuhu ma oma eluajal istunud olen. Ent nende reeglite hulka peaks kuuluma ka see, et kui otsida pere noorematele liikmetele raamatut, olgu selleks miskit Janno Põldma sulest ja Heiki Ernitsa illustratsioonidega. Raamatuga «Leiutajateküla jõulud» on duo taaskord tõestanud, et Leiutajateküla värvikate tegelastega on võimatu mööda panna.
Ma olen täpselt niivõrd vana, et ei mäleta hästi, kui «Lotte reis Lõunamaale» välja tuli, kuid ma olen täpselt piisavalt vana, et mäletada, kui «Leiutajateküla Lotte» välja tuli ning kui vaimustuses ma sellest tol hetkel olin. Mõnes mõttes olen tänini, mistõttu ei saa mulle ilmselt pahaks panna, et ma ka «Leiutajateküla jõulud» võrdlemisi suure elevusega ootasin (ehkki ilmselt mitte nii suure elevusega, kui ma oleks oodanud, kui oleksin hea 15 aastat noorem).
On selge, et tänasel päeval ei vaata ega loe ma Lotte tegemisi enam samalaadse entusiasmiga, ent arvan, et olen täiskasvanuna siiski üsna hea indikaator ühe lasteraamatu kvaliteedist – kui mul ei hakka lasteraamatut lugedes metsikult igav, vaid pakub see minulegi rõõmu ja teatavat avastamisrõõmu, on autor(id) hästi hakkama saanud. «Leiutajateküla jõulud» autorid Janno Põldma ja Heiki Ernits kahtlemata on.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/05/12139229t1h288f.jpg)