Eesti tondid valmistuvad maailma lendama

Graafilise romaani «Rehepapp» I ja II jagu FOTO: Veiko Tammjärv, Raamatukujundus Foto: Veiko Tammjärv, Raamatukujundus

Graafiline disainer Veiko Tammjärv tegeleb graafilises vormis asjadega, mis eestlastele korda lähevad.

Novembris sai Hooandja toel kaante vahele Andrus Kivirähki romaani «Rehepapp ehk November» teine jagu Tammjärve (pildil) graafilise romaanina. Esimene pool ilmus mullu. Varem on Tammjärv graafilise romaanina taasloonud Arkadi ja Boriss Stru­gatski «Hukkunud Alpinisti hotelli», millest valmis 1979. aastal ka Eesti parimaks ulmefilmiks nimetatud Grigori Kromanovi linateos. Praktiline õpetus krati konstruktsioonitüüpidest ja nende ekspluatatsiooninormidest oli Tammjärve esimese isikunäituse teema (2017 TLÜ akadeemiline raamatukogu).

«Rehepapp II» on mõistagi vormiliselt ning sisuliselt esimese raamatu jätk. Huvitav pole seda võrrelda mitte ainult Kivirähki algupärandi, vaid ka teise sellest inspireeritud visuaalteose, Rainer Sarneti mängufilmiga «November» (2017). Mõlemad teosed on rõhutatult monokroomsed. Aga Tammjärve «Rehepapp» kujutab Sarneti õrnade hallide üleminekutoonide asemel sündmustikku jõuliste ja selgepiiriliste kujunditega, kus määrdunudmusta, tuhmvalget ja sulalume karva sinakat pinda elustavad harvad punased elemendid. Just nagu vereplekid kaubanduskeskuse parklas 1. jaanuari hommikul.