Selle sajandi alguses linastunud animafilmis «Shrek» on stseen, kus koletu sookoll Shrek kirjeldab end eeslile. Shreki sõnul on ta nagu sibul: ta on kihiline. Samamoodi võiks kirjeldada ka Rian Johnsoni filmi «Klaasist sibul», ehkki tuleb nentida, et sibul, mida siin koorima tuleb asuda, on täis inimesi, kes on seest tühjad ja õhku täis nagu õhupall.
Rian Johnsoni järg 2019. aastal ilmunud filmile «Nugade peal» on detailne ja värvikas täiesti kontrastsel moel. Pole just kerge korrata originaalfilmi edu ning ületada selle poolt seatud ootuseid, kuid Johnsonil on see õnnestunud, sest «Klaasist sibul» on samavõrd põnev, tark, omapärane ja naljakas, kui selle eelkäija. Kuigi öelda «Klaasist sibul» kohta pelgalt naljakas, on vähe: see on peadpööritavalt absurdne ja ebaratsionaalselt jabur, satiiriline ja geniaalne.