Töötasin kunagi ühes firmas, mille omanik ja ühtlasi tegevjuht üritas iga päev paarikümnele töötajale sisendada, et me oleme siin kõik üks suur sõbralik pere. See tundus mulle juba siis perversne: mis õigusega poeb kapitalist mulle nii intiimsesse sfääri nagu perekond? Eks omanik kartis, et inimesed seavad ehk oma eraelu tähtsamaks kui talle kapitali teenimine.
Töötajate töö- ja eraelu probleemi lahendas telesarjas «Severance» firma Lumon nutikal ja kirurgilisel viisil. Severance tähendab tõlkes nii lahkumishüvitist kui ka millegi lõikamise teel eraldamist. Töötajatele (rangelt vabatahtlikult) tehakse operatsioon, mis teeb neist kaks eraldi inimest. See, kes tööl käib, ei tea midagi oma eraelust, aga kui inimene kell 17 firma ukse kinni paneb, kaotab ta kõik mälestused sellest, mida ta seal õieti kaheksa tundi tegi.