K, 8.02.2023

Postimehe kultuuriveduri laureaat on teatrijuht Peeter Jalakas

Kultuuritoimetus
Postimehe kultuuriveduri laureaat on teatrijuht Peeter Jalakas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

11. jaanuaril kuulutati Postimehe toimetuses pidulikul tseremoonial kultuuriveduri tänavuseks laureaadiks Peeter Jalakas.

Jalakas on Von Krahli teatri looja, algupärase ja kunstiküpse Eesti teatri rajaja. 30 aasta jooksul on Rataskaevu 10, endises trükitööliste liidu majas tehtud kaasaegset lavakunsti. See maja aga on peale teatri kultuuri maja kõige laiemas mõttes. Kontserdid, tantsuööd, õllekannud ja kuulsad Von Krahli täidisega torud: see, mis toimus nende ajal, vahel ja taga, on erutanud, tõuganud ja raputanud Eesti kultuuri kõige laiemal pinnal.

Foto: Tairo Lutter

Kui vastselt kultuurivedurilt otse küsida, kas teie, Peeter Jalakas, olete Eesti teatrit muutnud, siis vastab ta enesekindalt: «Arvan, et olen küll.»

Von Krahli teater koos oma baariga on 30 aasta jooksul olnud nagu üks rammusa mullaga peenar, kust on võrsunud rohkem kultuuriideid, kui jõuab kokku lugeda. Kuna Jalakas on ka terava pilgu ja hea maitsega restoraniärimees, on ta andnud baaride ja restoranide külastajatele võimaluse seda kultuuripeenart jõudumööda väetada.

Krahli lipukirjaks on olnud «Puhas kunst». Mida need sõnad täna Peeter Jalakale tähendavad? «Kompromissitust ja ausust. Ega see lähtekoht olegi väga muutunud. Sisu küll, jah,» vastab Postimehe kultuurivedur 2022.

Intervjuud Peeter Jalakaga lugege siit

Postimehe kultuurivedur

Kultuurivedur on ajalehe Postimees iga-aastane auhind ja aunimetus, mida antakse välja alates 2005. aastast. Tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab olema langetatud ühel häälel. Postimehe kultuuritoimetuse jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.

Senised laureaadid:

2005 – Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest;

2006 – Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest;

2007 – Mart Taniel kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»;

2008 – Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde;

2009 – Märt Väljataga ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti Raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste;

2010 – Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest;

2011 – Juhan Ulfsak panuse eest Eesti teatrisse;

2012 – saate «Tujurikkuja» meeskonnale kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt;

2013 – Hooandja meeskond ühisrahastusplatvorm idee algatamise ja elluviimise eest;

2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet;

2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik;

2016 – Loomingu Raamatukogu, mis pakub lugejatele järjekindlalt üllatusi ning nõtkeid ja elegantseid lugemishetki;

2017 – Enn Kunila Eesti kunsti tutvustamise eest;

2018 – festival Augustibluus. Väärikate traditsioonidega ning õhtumaade pop- ja rock-kultuuri arengus võtmetähtsusega bluusižanri populariseerimise ja pildis hoidmise eest eesti kultuuris;

2019 – kirjastus Ilmamaa pikaaegse tegevuse eest kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel, iseäranis töö eest raamatusarjadega «Eesti mõttelugu» ja «Avatud Eesti raamat»;

2020 – Tiina Lokk ja PÖFF, filmikultuuri edendamise eest Eestis;

2021 – Hendrik Lindepuu, poola kirjanduse pikaaegse, sihiteadliku, viljaka ning nõtke vahendamise eest eesti keelde;

2022 – Peeter Jalakas, Von Krahli teatri looja: teatri ning samanimelise kultuurimaja loomise ja pidamise eest.

Märksõnad
Tagasi üles