E, 6.02.2023

AK ⟩ Kas Venemaa vallutushuvita poleks Soomet tekkinud?

Olev Remsu
, kirjanik ja kriitik
Kas Venemaa vallutushuvita poleks Soomet tekkinud?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soomerootslaste lipuga postmark aastast 1920.
Soomerootslaste lipuga postmark aastast 1920. Foto: Repro

Nüüd võime öelda, et meil on mahukas, sisukas ja põhjalik soomerootsluse käsitlus, see kannab pealkirja «Soomerootsluse hämarad piirid», on 478 lehekülge paks ning selle autoriks on eesti, soome ja rootsi filoloog Tõnis Arnover.

Ainuüksi tekstis mainitud nimede register on 13 lehekülge pikk ning kasutatud kirjanduse nimekiri 7 lehekülge. Toekas töö! Pealkirjas nimetatud hämaratest piiridest sain mina aru niimoodi, et teos sisaldab suuresti Soome ajalugu ning veidike Vene ja Rootsi (üleüldse Skandinaavia) ning õige pisut ka Poola ajalugu, sest kuidas sa teisiti soomerootslusest juttu teeksid? Ikka on kattumusi naabrite ajalooga.

Arnover on eelkõige publitsist, mitte ajaloolane, veel vähem propagandist. Ja publitsistina võis ta endale lubada hinnanguid – Taani kuninganna Margrete oli tark ja osav poliitik, ülestõusu juht Engelbrekt Engelbrektsson mõrvati alatult, nemad on õiged mehed, nemad on pooldajad, nemad on halvad, kuna nemad on vastased, mõned jõud olid vallutajad, teised jälle vabastajad. Ajaloolane peaks vältima niisuguseid tundesõnu, publitsist võib neid kasutada, ent peab olema nendega ettevaatlik, et mitte muutuda propagandistiks.

Märksõnad
Tagasi üles