Käisin filmi vaatamas oma lastega. Neist kumbki polnud ETV telelavastust näinud, seega polnud neil põhja all. Võib-olla ongi loomulik, et iga põlvkond teeb mingist klassikateosest oma filmiversiooni. On ju soomlased vändanud «Tundmatust sõdurist» tervelt kolm filmiversiooni pluss teleseriaali. Lastele film meeldis.
Kui Eduard Bornhöhel oli «Kuulsuse narride» esimene osa Tallinna narride jutustuste seeriast, siis Ain Mäeots oli otsustanud oma filmi tegevuse paigutada millegipärast Viljandisse. See muidugi ei sega filmi vaatamist, jääb vaid küsimus, miks Viljandi. Kas ajalehe Sakala pärast, kuhu Salomon Vesipruul üritab oma jutte müüa? Tallinnas oleks Vesipruul pidanud neid tõenäoliselt müüma Tallinna Teatajale, mille peatoimetaja oli teatavasti Päts, aga Pätsi kujutamine on meil ju… vastuoluline.