R, 3.02.2023

Erose ohvrid Lasnamäe veerul

Krister Kivi
, ajakirjanik
Erose ohvrid Lasnamäe veerul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Koer, armuvalus inimese ustav sõber.
Koer, armuvalus inimese ustav sõber. Foto: Fred-Erik Kerner

Armastus on ohtlik nakkushaigus ning Alejandro Radawski absurdikomöödias «Suremas Sinust» selle tõvega võideldaksegi.

Punast kleiti kandva Olivia (Lilian Kuusk) seisund on tõsine, koguni märksa rängem, kui Kumu pooltühja saali kogunenud vaatajad algul arvata võivad. Eks pea igaüks ole oma elus armuhullusega kokku puutunud ja võib seetõttu samastuda, kuigi sümptomid varieeruvad patsienditi. Olivia sõltuvus ilmselt psühhotroopsetest ravimitest ei muuda prognoosi sugugi helgemaks.

Pooleteisttunnine etendus on sõnumitest üsnagi küllastunud ning küllap edastavad midagi ka naisosatäitjate kostüümid. Ons tegu valgusfooriga? Või hoopis puulehtedega sügise tuleku erinevates faasides?
Pooleteisttunnine etendus on sõnumitest üsnagi küllastunud ning küllap edastavad midagi ka naisosatäitjate kostüümid. Ons tegu valgusfooriga? Või hoopis puulehtedega sügise tuleku erinevates faasides? Foto: Fred-Erik Kerner

Hoolimata sellest, et näitlejad kõnelevad eesti keeles ning korraks jääb kõrvu kodune asukoht nimega «Tartu vangla», on Poola ja Argentiina juurtega Alejandro Radawski näitemäng ilmselgelt kirjutatud toimuma kuskil soojemal laiuskraadil: lösutatakse avatud aknal, hõigutakse sumenenud aeda, laenutatakse videolaenutusest filme, minnakse sõprade juurde kostüümipeole ja tehakse muidki asju, mida eestlased üldjuhul ei tee. See kõik - justkui soe ööõhk - paneb eksootilise kardina hõljuma selle akvarelja labürindi kohal, mis Olivia pähe erinevatest lootustest, fantaasiatest, hirmudest ja hallutsinatsioonidest moodustunud on. Ning labürinti võib eksida ka vaataja. Kuigi ma ei ole ise kaugeltki exceli-inimene, jooksis mul etenduse keskpaigaks «juhe kokku» ning katsed narratiivis näpuga järge ajada osutusid lootusetuteks. Samas sisaldas «Suremas Sinust» ka trikirosinad, mis vaataja taas üles raputavad (näiteks kolme punnsilmse buldogi ootamatu sissemarss).

Sõbrannadevahelised suhted ei ole alati lihtsad.
Sõbrannadevahelised suhted ei ole alati lihtsad. Foto: Fred-Erik Kerner

Teatrisnoobid võivad teatava erilise empaatiavarjundiga hääles öelda,et Salme Teater on ju harrastusteater, kuid kas näitlema ei peakski armastusest? Kas ei või seda mõtet edasi arendades öelda, et kõik, mida teevad professionaalid – seega siis elukutsena ehk raha pärast –  on pigem prostitutsioon? Mitmed näitlejatööd (näiteks Kent Klaaseri Saarmas) jäävad igatahes positiivselt meelde. Mõnes teises osatäitmises võis ehk olla tunda veidi rabedust, kuid samas tuleb arvestada, et selles etenduses on keskmisel näitlejal üle ühe rolli ning eriti suure töökoormuse on endale võtnud näitekirjanik ja lavastaja ise, kes vastutas etenduses ka kostüümide ja valguskujunduse eest.

14. jaanuaril kell 19.00 on etendus Kumus laval viimast korda.

Osades: Olivia – Lilian Kuusk, Loore – Jaanika-Jane Tõnurist ja Maarja Korstnik, Bianka – Julia Varjund ja Maria Moor, Mairo – Karl-Joonatan Mets ja Aivar Luht, Saarmas – Kent Klaaser. Lavastaja: Alejandro Radawski

Autor: Alejandro Radawski. Tõlge: Julia Varjund. Valguskujundus: Alejandro Radawski. Video: Jürgen-Kristoffer Korstnik. Stsenograafia: Julia Varjund. Kostüümid: Alejandro Radawski. Graafika: Julia Varjund. Heli- ja valgusoperaator: Margus Ruhno. Lavastaja abi: Kairi Eliaser, Hanna Liis Tepper.

Märksõnad
Tagasi üles