Kai kunstikeskuses avaneb Holger Looduse meditatiivne isikunäitus

Kultuuritoimetus
Copy
Kullaoja kosk (2022).
Kullaoja kosk (2022). Foto: Holger Loodus

22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust «18 kevadist hetke», mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus.

Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev Loodus eksponeerib Kais kaht videoinstallatsiooni, mis on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus oma isikunäitusega aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga.

Holger Looduse sõnul tähistab «18 kevadist hetke» tema loomingus praegu aktuaalset teemat, milleks on hetkede vaatlemine peatuva aja seisundis, aeglustunud elutempos. «Näitusega kutsun külastajat seisundisse, mis võimaldab viivuks vaadelda enda ümber toimuvat neutraalselt positsioonilt. Näen seda hea lahendusena praegusele olukorrale maailmas, kus kaalukate jõudude omavaheline suhestumine on ülekuumenenud ja me ei leia enam ühtki sobivat meetodit olukorra kontrollimiseks,» selgitab Loodus.

Näituse pealkiri, viide nõukogudeaegsele teleseriaalile «Seitseteist kevadist hetke» (1973, režissöör Tatjana Lioznova) pole juhuslik. Seriaali omapärane visuaalne filosoofia on lähedane selle ajastu «aeglase kino» pioneeride Andrei Tarkovski ja Ingmar Bergmani loomekreedodele ning kui mitte otseselt sellest kunstipärandist, siis kindlasti tuleks Holger Looduse loomingu juuri otsida sellega seotud ideestikust – veendumusest, et visuaalne kunst on omaette keel, milles võib kõneleda ka kõige keerulisematel teemadel, ja soovist liikuda tegelikkuse aeglasema mõtestamise poole, kus ühes veetilgas võib peituda terve maailm.

Kõikehõlmava ja ulmataolise atmosfääriga näitusel, mida võimendab heli, ei puudu ka heatahtlik huumor, mis tuletab ühtlasi meelde, et mitte midagi ei tasu võtta liiga tõsiselt.

Holger Loodus on muusik, maali-, multimeedia- ja installatsioonikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Tema teostele on iseloomulik kummastava, kohati ulmataolise reaalsuse või alternatiivajaloo situatsioonide konstrueerimine. Selleks kasutab ta analüütilisi ja samas poeetilis-filosoofilisi visuaalseid vahendeid, hüperrealistlikust maalist enda loodud mehhanismide ja videotest ruumilavastusteni. 2018. aastal osales Loodus auhinna Köler Prize nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, kus pälvis publikupreemia. Alates 2010. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustel Eestis, Leedus, Soomes ja Saksamaal, viimased isikunäitused toimusid Tartus Kogo galeriis (2021), Turu Kunstimuuseumis (2019) ja Tallinna Kunstihoone galeriis (2017).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles