R, 3.02.2023

GALERII ⟩ Vaata, kes tuli «Macbethi» esietendusele

Kultuuritoimetus
Vaata, kes tuli «Macbethi» esietendusele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

19. jaanuaril esietendus Estonia kontserdisaalis Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi suurlavastus «Macbeth», mis sündis meisterliku näitlejaansambli ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ühisloomes. Shakespeare’i «neetud šoti näidendit» võimestab helilooja Lepo Sumera ainulaadne helikeel.

Shakespeare’i tragöödia «Macbeth» on lugu võimuahnest mehest, kes päästab lahti verepulma – ühest tapmisest saab mitu ja veri, mis kord käed määrib, ei tule enam kunagi sealt maha. Ehkki Semperi-Ojasoo-Eltsi lavastus tõukub originaalmaterjalist, tõdeb lavastaja Ene-Liis Semper, et see pole klassikaline narratiiv, vaid siin avaldub korraga palju kihte: tekst, muusika, rütm, värv, kujundid.

Lavastuses kõlavad Sumera «Pikseloits» (1983) ja katkendid sümfooniatest nr 1 (1981), nr 2 (1984), nr 3 (1988), nr 4 (1992), nr 5 (1995), nr 6 (2000).

«Mulle tundub Lepo Sumera muusika tänases kontekstis eriti adekvaatne. Selles on mingi ärevus, valu, inimlik haavatavus,» sõnab Semper. Lavastaja Tiit Ojasoo lisab, et Sumera muusika annab lavastusele võtme ja konteksti: «Ta muusika ei ole mitte dekoratiivne, vaid see dikteerib tihti kogu stseeni atmosfääri ja vahel enamgi.»

Muusikajuht ja dirigent Olari Elts leiab, et Sumera on Eesti muusikas üks teatraalsemaid heliloojaid, seda nii loomingus kui elus. «Kogu tema sümfooniline muusika võiks olla ka teatrimuusika ja mitte selle tavapärases või instrumentaalteatri tähenduses, vaid pigem sellises metatasandil toimuvas, kus gestus väljendub paljudes muusikalistes parameetrites, mis on iseloomulikud pigem ooperi- kui sümfoonilisele muusikale, ja kus kujundil on tohutult tähendusruumi,» räägib Elts.

Sumera muusikast tõukuvalt tellisid lavastajad Hasso Krullilt «Macbethis» tegutsevatele nõidadele originaaltekstid. «Sumera on nii mitmetasandiline, aga ka nii ilmselgelt kaugel angloameerikalikkusest, et briti nõiad oleks selle taustal mõjunud lihtsalt nagu mingid karnevalikostüümides tolad. Hasso sukeldus uue teksti tarvis vanadesse manatekstidesse; ta teadis, kust neid otsida,» on Semper öelnud.

Peale Sumera loomingu kõlab lavastuses ka ameerika helilooja Jay Schwartzi teos «Music for Orchestra I» (2005) keelpilliorkestrile.

«Macbethis» kohtuvad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja näitlejad Priit Võigemast, Mait Malmsten, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Jaak Prints, Ursel Tilk, Rasmus Kaljujärv (Ekspeditsioon), Kaie Mihkelson, Helena Lotman; Hanna Jaanovits (31. lend) ja Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Oliver-Marcus Reimann, Robi Varul (32. lend) EMTA lavakunstikoolist; Tobias Kaljujärv ja Robert Aron Lotman.

Lavastajad ning lava- ja videokujundajad on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dirigent ja muusikajuht Olari Elts ning valguskunstnik Jussi Ruskanen (Soome).

Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi ühisprojekt «Macbeth» esietendub Estonia kontserdisaalis 19. jaanuaril 2023, lavastust mängitakse 12 korral jaanuaris ja märtsis Estonia kontserdisaalis.

Märksõnad
Tagasi üles