RAAMATUARVUSTUS ⟩ Oo, sport, sa oled mõttetu!

Mis siis, kui bobisõitja ei näe elul enam mõtet? Pilt on illustreeriv. Foto: xEibner/Memmlerx EP_MMR

Kui avaldasin kuus ja pool aasta tagasi enne Rio suveolümpiat oma subjektiivse, ent võimalikult ratsionaalsete argumentidega loetelu kõige kasutumatest ja tarbetumatest ehk seega mõttetumatest spordialadest, kajas see vastu isegi Brasiiliast, kus nii mitmedki Eesti paremad sportlased häiritult, lausa solvunult pahameelt väljendasid ja mind pehmelt öeldes hurjutasid. Sel juhul, kui nad on nii tundlikud, peaks nad tingimata vältima Tartu tunamulluse linnakirjaniku Juhan Voolaiu eelmise aasta lõpusirgel ilmunud kogumikku «Ülikorvpalluri loomine», kirjutab Priit Pullerits raamatuarvustuses.

Eriti tasuks kuue novelli seast leida lugu, mis räägib Eesti bobisõitjast Peep Vaharist, kes kaotab olümpia otsustava sõidu eel elu mõtte. Ja tegelikult enamgi veel. 

Novellis «Bobi kolmas mees» on kibe stseen, mis räägib, kuidas oma tippsportlase karjääri loojangule vastuvaatav Peep käis koolis lastele oma ala tutvustamas. Lõpuks oli ta koolisaalis lastele näidanud, mis moodi bobisõit käib. «Ta tegi pika madala pingi kõrval paigaljooksu, hüppas siis vilunult pingile, tõmbas pea põlvede vahele ja võttis asendi sisse, imiteerides minuti vältel bobis rappumist. Saalis valitses täielik vaikus, lapsed silmitsesid enda ees rabelevat täiskasvanut suu ammuli.» (lk 47-48)