AK ⟩ Õnneliku teadvuse ühiskond

Herbert Marcuse eitab vägivaldset revolutsiooni, sest haritlaskond suudab ühiskonda uuendada järk-järgult. Foto: Erakogu

Herbert Marcuse (1898–1979) oli kriitiline ühiskonna vaatleja. Ta õppis Edmund Husserli ja Martin Heideggeri juures. Kui Heidegger ei lubanud oma endisel õpilasel ja abilisel ülikoolis loenguid pidada, siis Husserli abil liitus Marcuse alates 1933. aastast Frankfurdis ühiskonnauuringute Instituudiga. Pärast hajalasse minekut, aastatel 1942–1951 töötas ta Ameerika Ühendriikide luureametis Saksa ühiskonna asjatundjana. Hiljem oli ta õpetaja mitmes ülikoolis.

Küpses eas kirjutas ta sotsioloogia tippteose «Ühemõõtmeline inimene» (1964), milles kirjeldab süsteemselt tööstusühiskonna majanduse, poliitika, kultuuri, keele ja ideoloogia vahelisi seoseid ning ühiskonna valitsemisviiside ja kapitalismi mõju inimese psüühikale.

See teos on ohtlik, sest avab tehnoteaduse masinavärgi varjatud rõhumisvorme, mis kehtivad ka praeguses teabeühiskonnas. Autori kirjeldatud inimesi ära kasutav tehnoteaduse masin on tänapäeval veelgi võimsamaks muutunud.