AK ⟩ Raamaturavi lastele

Astrid Lindgren 1962. aastal oma kodus. Foto: SCANPIX

Franz Kafka kirjutas 1904. aastal kirjas sõbrale, et raamat peab olema nagu kirves, mis lööb jäätunud merre meie hinges. See lause kirjeldab mõjusalt raamatute tähtsust ja mõjusust meile.

Astrid Lindgreni teoste eestindused ilmusid Eestis 1960ndate lõpul ja 1970ndate alguses, ajal, kui allakirjutanu oli just veerima õppinud. «Bullerby lapsed» oli nähtavasti esimene raamat, mida iseseisvalt lugesin. Nagu ka «Pipi Pikksukk», Karlssoni-lood jpt leidis see korduvat ülelugemist ja tekitas ülisuurt vaimustumist eelkõige helge meeleolu ja alati naermaajava huumori tõttu.

Bullerbys kirjeldatud keskkond, mille kujutamisel kasutas autor oma Vimmerby-lapsepõlve, sarnanes väga sellega, nagu minu maal vanaema talus: põllu- ja loomapidamine, aiaharimine käis traditsioonilisel viisil, millesse kaasati alati lapsed. Seetõttu oli raamatukangelastega samastumine väga lihtne. Lindgreni raamatute mõju on raske ülehinnata – nii teoste värvikad karakterid nagu Karlsson, superkangelased nagu Pipi, vaimukad juhtumused kui ka lootusrikas tonaalsus sütitasid (ja sütitavad loodetavasti ka praegu!) lapsi vaimu- ja hingeärksusele.