KEHA KULTUURIS ⟩ Piim – kellele imerohi, kellele ohtlik mürk

Piimamüüja Tallinna turul 1930. aasta paiku. Foto: Hans Soosaar/Ajaloomuuseum

Eesti linnades peeti piima kui toiduainet vanasti kahtlaseks ning kutsuti seda koguni valgeks surmaks, sest pastöriseerimiseelsel ajal levisid selle kaudu nakkushaigused. Sadakond aastat tagasi kõik muutus. Nüüd oleme taas teelahkmel.

Inimese keha ja toidu suhet on aegade jooksul väga mitmel moel määratlenud kultuurilised ideaalid ning ühiskondlikud normid. Arusaamad roogade kasulikkusest ja väärtusest on teisenenud. Nii mõnelgi juhul on kord hinnatud ja ülistatud toiduaine, näiteks suhkur või sool, muutunud hiljem taunituks, ebatervislikuks, läinud moest või vajunud lihtsalt unustusse.

Kaua aega siinmail kõige prestiižikamate ja ihaldusväärsemate liharoogade staatus on langenud võrdeliselt taimetoidu võidukäiguga. Aga ka vastupidi, mõnedki kaua tundmatud või alahinnatud toiduained, nagu kartul või kaerahelbed, on propaganda ja reklaami tulemusel leidnud keskse koha rahva toidusedelis.