Gorist dokfilmi teinud Raimo Jõerand: poliitiline surve viis ta vabasurma

Raimo Jõerand DocPointi avamisel, kus esilinastus «Gorikaturist». Foto: Madis Veltman

Dokumentalist Raimo Jõerand armastab kaevata Eesti ajaloos. 2018. aasta «Rodeo» rääkis Eesti taasiseseisvumisest, «Peep Puksi lugu» viis meid Eesti minevikku läbi režissöör Peep Puksi mälestuste ning mullune «Kukerpillide rapsoodia» kaardistas Kukerpillide kaudu meie muusikalist traditsiooni.

Jõeranna uusim film «Gorikaturist» räägib Eesti töökaimast ja andekaimast karikaturistist, kelle elutee kulges poliitiliste pöörete ja repressioonidega, kuni Gori 1944. aastal enesetapu tegi.

Teie eelmine dokfilm «Kukerpillide rapsoodia» ilmus alles mõni kuu tagasi. Tegite neid filme korraga?

«Gorikaturist» arenes pikaajalisema projektina, mida hakkasin tegema kolm aastat tagasi. «Kukerpillide rapsoodia» oli väiksema eelarvega tehtud portreefilm, mille tegemine võttis poole vähem aega. Tegelikult mulle ei meeldi kahte filmi korraga teha, aga muud valikut ei ole, kui tahta filmitegemisest ära elada. «Gorikaturisti» tegemiseks sain mõtte Pille Jäneselt, kes kolme aasta eest saatis mulle sõnumi ja küsis, kas ma tean kedagi, kes tahaks teha filmi karikaturist Gorist. Lugesin lähemalt Gori elust ja saatsin poole tunniga vastuse: «Tean küll: ma ise teen!»

See tundub teile ka perfektse projektina, sest dokumentalistina olete arheoloogi moodi. Teete oma filmides nii-öelda väljakaevamisi meie ajaloos, näidates ühtlasi, kuidas kultuur peegeldab Eesti ajalugu.

Jah, ajalugu on mulle alati ette sattunud ja eks see kaevamine pakub ka huvi. Mõnikord võib täitsa toredaid asju välja kaevata. Gori juures oli tegelikult kaks asja, mis mulle imponeerisid. Esiteks tema elulugu, mis jooksis meie ajalooga paralleelselt. Gori enda saatus peegeldab hästi Eesti ajalugu 20. sajandi esimeses pooles. Teiseks see, et on võimalik karikatuuridest teha animatsioon.