GALERII ⟩ Siin nad on, Kultuurkapitali aastapreemiad 2022!

Toimetaja: Kultuuritoimetus

8. veebruar 2023, 20:00

8. veebruaril anti Viimsi Artiumis pidulikult üle Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad. Preemiate üleandmist saab järelvaadata ETV2st.

9. veebruari õhtul kell 20 kutsume kõiki vaatama ETVs erisaadet elutöö- ja peapreemia laureaatidest, «Kultuurkapitali aastapreemiad 2022», kus avatakse pikemalt Eesti kultuurielu säravamate inimeste mõttemaailma ja tegude tagamaid.

«Eesti kultuur ja riik püsib tugevatel kultuuriinimestel ning kehakultuuri eestvedajatel. Lisaks sellele, et töötame iga päev väärikama ja õiglasema kultuuri- ja spordiinimeste tasustamise nimel, on oluline tublisid tegijaid avalikult esile tõsta ning tunnustada. Läbi Kultuurkapitali tunnustame meie kultuuri ja kehakultuuri panustavaid säravaid eestvedajaid,» ütles Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Piret Hartman.

PEAPREEMIAD 2022

Arhitektuuri valdkond

Kristel Jakobson, Joel Kopli – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse eest

Audiovisuaalse kunsti valdkond

Jaak Kilmi – mängufilmi «Tagurpidi torn» loojale

Helikunsti valdkond

Andres Mustonen – kõrgetasemeline ja silmapaistev muusikutegevus solisti ja dirigendina

Kehakultuuri ja spordi valdkond

Ants Nurmekivi – staažikas sporditeadlane, töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas alates 1974. aastast ning avaldanud uurimusi kesk- ja pikamaajooksu treeningumetoodika, treeninguvahendite toime hindamise ning treeningu teooria ja metodoloogia valdkonnast. Eesti Olümpiaakadeemia asutajaliige ning akadeemilise teadusnõukogu sekretär ja tippspordiuuringute toimkonna liige. Tegelenud pikka aega treenerite koolitamisega ning on olnud tunnustatud teaduskonsultant mitme spordiala rahvusvõistkondade liikmetele.

Kirjanduse valdkond

Mehis Heinsaar – käesoleva sajandi eesti kirjanduses üks hinnatumaid prosaiste ja luuletajaid, kelle fantaasialennukas ja kujundiküllane looming keskendub inimese süvaolemuse otsingutele. «Kadunud hõim» on tema teretulnud naasmine romaanižanri.

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

Erik Alalooga – Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse «Vabastatud masinad» ja kohaliku helikunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022 suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.

Näitekunsti valdkond

Liis Vares – missioonitunde ja julguse eest kasutada (etendus)kunsti kurja vastu võitlemisel ning nõrgemate eest seismisel. Preemia isetu humaanse tegevuse eest – nii sõjavastaste kui suitsiidiennetuslike aktsioonide korraldamise, erivajadustega inimeste juhendamise ja kaasamise, kui ka kunstiliselt kõrgetasemelise koreograafilise ruumi «Kus sa oled?» loomise eest festivalil Baltoscandal.

Rahvakultuuri valdkond

Ants Taul – imemees, kes suudab puhuda torpillile hinge sisse ning mõnusad meloodiad välja – Eesti torupillitraditsiooni taastamise ja edendamise eest

ELUTÖÖPREEMIAD 2022

Kersti Lootus – arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia – jätkuvalt aktiivselt ruumi ja keskkonnaga tegelevale maastikuarhitektile, kelle looming on läbi aja olnud tundlikult kohaspetsiifiline, sekkumised läbimõeldud ja julged

Ly Pulk – audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia – hindamatu panuse eest Eesti filmimaastikul

Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest

René Meimer – kehakultuuri ja spordi valdkonna elutööpreemia – kahevõistluse olümpiahõbeda Allar Levandi esimene treener, Tallinna Pedagoogilise Instituudi suusaspordi õppejõud ning sealse uue eriala, rekreatsioonikorralduse looja. Viimased kümmekond aastat on ta pühendunud kepikõnni kui liikumisharrastuse arendamisele Eestis, täites praegugi Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Aastate jooksul on temalt ilmunud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest, triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest.

Peeter Torop – kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia – Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor ja kauaaegne semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud semiootik, kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, kirjanduse, tõlkimise ja tõlketeooria mõtestaja, ühtlasi tõlkija ja toimetaja. Õppejõud, kes kogu oma isiku, teadmiste ja tegevusega on olnud väga paljude üliõpilaste ja kolleegide sügavalt haritud ning eetiliseks innustajaks ja toetajaks.

Tamara Luuk – kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise särava panuse eest kunstielu haaravamaks ja mitmekesisemaks muutmisel. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu juures, kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on saanud vaimustava jätku Tallinna Kunstihoone kuraatorina. Tuues näitustele kokku erineva põlvkonna ning lähenemisviisidega kunstnikke, nähes seoseid, haakumisi ja viljakaid põrkumisi seal, kus need esmapilgul kätte ei paista, on suur oskus, mis eeldab tundlikku vaatamis- ja vaatlemisoskust. Olles kunstnikele dialoogipartneriks palju laiemalt kui käesoleva näituse produtseerimine, olles kunsti- ja maailmavaateliselt ideede peegeldajaks ja kaasamõtlejaks, on tema mõju olnud peenekoeline ja järjepidev.

Tiit Härm – näitekunsti valdkonna elutööpreemia – karismaatilisele ning järjekindlalt pühendunud balletikorüfeele ja legendile, kes põleb ereda leegiga juba pool sajandit. Tantsija, pedagoog ja ballettmeister! 2022. aastal maailmaesietendunud ballett «Õhtused majad» kannab looja kompromissitud ideaalid uute põlvkondadeni.

Maie Orav – rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia – teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja

SIHTKAPITALIDE AASTAPREEMIAD

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad 2022

Aidi Vallik – mängufilmi «Tagurpidi torn» sotsiaalselt erksa stsenaariumi eest
Ove Musting – aasta debüüt: mängufilm «Kalev»
Rein Kotov – filmide «Kalev» ja «2 tundi õnneni» operaatoritöö ning filmi «Kalev» monteerimise eest
Rainer Sarnet – stiilse režii eest dokumentaalfilmis «Vaino Vahingu päevaraamat»
Mait Malmsten – Jaak Salumetsa rolli eest mängufilmis «Kalev»
Kaupo Kruusiauk, Maria Faust – vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis «Machina Faust»
Priit Tender – aasta animafilm «Koerkorter»
Maria Avdjuško – tundlike kultuurilooliste portreefilmide «Kadunud isa», «Koma» ja «Unditund» loomise eest
Mait Mäekivi – filmioperaatorite järelkasvu kujundamise eest

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad 2022

Kaili Kask, Raul Oreškin – Peipsi veeres asuva Voronja galerii ellukutsumise ja käimashoidmisega on nad tõestanud oma võimekust erinevate kogukondadega töötada. 2022. aasta mais, täpselt kolm kuud pärast Ukraina sõja algust Tartu poes avatud Ukraina ja Eesti kunstnikke ühendava näitusega «Trigger» tõestasid nad taas, kui oluline roll on institutsioonide kõrval kogukondadel.
Jaanus Samma – laiahaardelise loomeuurimusliku näituse «Vaikelud rahvuslikel motiividel» koostamise eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis. Uurides ja tõlgendades rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel, loob Samma tähelepanuväärse ja mitmekihilise terviku, kus ajalooline materjal astub kõnekasse dialoogi kaasaegse kunsti ja tänase päevaga.
Taavi Talve – kolm terviklikku ning autorile omaselt kompromissitut isikunäitust, mis puurisid pilgu sügavale inimkonna moraali küsimustesse. Kes Talve esmapilgul mõistatuslikuna mõjuvate põnevike stsenaariumitega kaasa mõtlema on nõustunud, ei ole pidanud pettuma: «Ma olin Timbuktus» Tallinna Linnagaleriis, «(re)konstrueeritud vaatepunktid» Draakoni galeriis, «Dokumenteeritud vaatepunktid» EKA galeriis.
Sigrid Viir, Cloe Jancis – karantiinis sündinud dialoog, mis 2022. aastal taasmaterialiseerus, seekord Tartu Kunstimajas näitusel «Teine vaatus. Tõlkes leitud», on tõenäoliselt parim, mis koroona Eesti kunstile andnud on. Näha, kuidas kahe kunstniku käekirjad seninägematuks kolmandaks sulanduvad, on alati põnev, ja kui tulemus veel ka nii lummav on kui Cloe Jancise ja Sigrid Viire kahekõne, ei oska enamat tahtagi.
Flo Kasearu – mastaapse isikunäituse «Flo retrospektiiv» eest Recklinghauseni Kunsthalles Saksamaal. Iseenda retrospektiivi lavastades võtab Kasearu talle omasel teravmeelsel ja totaalsel moel üle terve Kunsthalle hoone. Kombineerides varasemaid töid uute installatsioonidega, loob ta haarava ruumilise koreograafia, mis suunab külastaja läbi sotsiaalselt kriitiliste ja poliitiliselt aktuaalsete teemade korruselt korrusele ja ringiga tagasi linnaruumi.
Alice Kask, Neeme Külm – peenetundeline ning tehniliselt kõrgetasemeline näitus «Edevuses üksi» Tallinna Linnagaleriis, mis 2022. aasta alguses kutsus vaataja jälgima kahe teostuslikult eriilmelise, kuid ühtselt poeetilise kunstniku haruldast koostööprojekti. Külm ja Kask on kumbki aastate jooksul paistnud silma väga eriliste kunstnikunatuuridena ja seda enam suudavad nad igas näitusekülastajas tekitada ootust sarnaste koostööprojektide osas ka edaspidi!
Kadri Toom – aktiivse loomingulise aasta eest nii kunstniku kui graafikavaldkonna eestvedajana. Näitus «Nägemisviise perifeeriast» Draakoni galeriis tõi publiku ette tema otsingulise tööviisi, kus maastikud, kohad ja mitte-kohad läbisid kunstniku käe all mitmekihilise protsessi, pakkudes vaatajatele äratundmist, rafineeritud visuaalset naudingut ning süstisid värvivitamiine. Samuti väärib tunnustamist Toomi tegutsemine lisaks oma kunstnikupraktikale ka graafika kui kunstiliigi edendajana, panustades pika ajalooga kunstiliigi jätkuvasse aktuaalsusesse kaasaegse kunsti väljal.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad 2022

Asta Õim – folkloori aastapreemia Eesti rahvapärase kujundkeele ja väljendivara uurimise ja populariseerimise eest
Anu Raud, Tuuli Tubin McGinley – säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest
Ave Anslan – Eesti naiste tantsupeo «Pere lugu» pealavastajale
Tartu Folklooriklubi Maatasa – pärimusmuusika populariseerimise ning Tartu Folk-Offi eduka ja meeleoluka eestvedamise eest
Marika Kuusik – pikaajalise ja tulemusliku poiste- ja meestelaulu edendamise eest
Teater KaRakTer – Eesti teatrimaastiku rikastamise ning kõrgtasemeliste lavastuste eest
Agnes Aljas – pühendunud ja innovaatilisele museoloogile EMYA sündmuse korraldamise eest

Auhindade üleandmist juhtis Mari-Liis Lill, gala lavastaja oli Jaak Prints, kunstnik Kristel Zimmer ning režissöör Eva Katariina Taimre. Galal esinesid saksofonikvartett Quattro Quarti, vokaalkammeransambel Vox pUNT ning dirigent Patrik Sebastian Unt, kõlas eesti heliloojate looming. Erisaate «Kultuurkapitali aastapreemiad 2022» režissöör on Margit Mutso, operaatorid Meelis Kadastik ja Tarvo Tammeoks ning produtsent Eros Brambat.

Kultuurkapitali aastapreemiaid antakse välja alates 1995. aastast ning need on rahalised.

Kommentaarid

Märksõnad

kultuurkapitali aastapreemiad