Neljapäeval esilinastus Andrus Kivirähki raamatute järgi valminud animafilm «Kaka, kevad ja teised». Kinolevisse jõuab film 10. veebruaril.
GALERII ⟩ Uue animafilmi «Kaka, kevad ja teised» esilinastus
Andrus Kivirähki raamatute «Kaka ja kevad», «Karneval ja kartulisalat» ja «Tont ja Facebook» ainetel valminud täispikas animafilmis astuvad üles Kivirähki lugudest tuntud tegelased kaka, frikadellid, isa sokid, musikaalne sitikas ning paljud teised vähem ja rohkem kummalised tegelinskid. Animeeritud tegelastega kõrvu teeb filmis näitlejadebüüdi juttude autor Andrus Kivirähk.
Tänapäeva laste eluga hästi haakuv linalugu puudutab suuri aegadeüleseid teemasid nagu sõprus, armastus, igatsus, perekond ja hirm, millel on sageli suured silmad.
Mis filmis juhtuma hakkab?
Peategelane kaka sünnib ühel imelisel kevadpäeval «tänu» hulkuvale koerale ja saab siis sõbraks varblasega, kes talle elutarkusi õpetab. Oma vastvalminud majakeses vaatab kaka varblase ja tema armastava pere toimetusi ning kakalgi tekib tunne, et tahaks omale kaaslast. Kevade tulles avastab kaka oma majakese kõrvalt kauni võilille ja alguse saab imeline armastus.
Mõnikord peab läbi rändama pika tee, et koju jõudes aru saada, mis meile tõeliselt kallis on. Nii juhtub viiuldajast sitikas Peetriga, kelle elu unistus on loomaaias suurele publikule esineda. Aga kuidas teiste seas välja paista, kui sa oled nii pisike? Suur on rõõm, kui selgub, kes on Peetri ande tõelised austajad.
Kas kardetud pahalane on ikka alati nii paha ja hirmus nagu kuulujutud räägivad? Sellest jutustab mõistulugu frikadellidest ja pelmeenidest. Omavahelistest erinevustest, eelarvamustest ja hirmudest võib sündida tonte, keda ei pruugi olemaski olla.
Kes ei teaks, et sokkidele meeldib ära kaduda! Asjalik 6-aastane Pille leiab vanemate voodi alt isa plehkupannud sokid, kuid oh üllatust, sokid on vahepeal munenud pisikese muna. Nüüd peab Pille kaitsma sokkide voodialust pesa, et robottolmuimeja Robotto, perekass Peekon ja oma sokke taga igatsev isa ei segaks armsa sokimuna haudumist.
Kummaline suvi saab olema Peetrikesel, kes läheb koos vanematega maale turismitallu suvitama. Ta sõbruneb Mirteli ja teiste kohalike lastega ning algab vahva suvevaheaeg. Kuid siis selgub, et talu perenaise kadunud vanaisa pilt Peetrikese magamistoas pole öösiti teps mitte tavaline foto. Kuidas keerulisele olukorrale lahendus leida, kui täiskasvanud sinu juttu ei usu?
Heatujufilm viies eri animatsioonitehnikas
Linaloo kangelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Heatujufilm pakub emotsioone, põnevust, mõtlemisainet ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele ning võimaluse põigata helgelt sürreaalsesse ja põnevasse maailma.
Vaatemängu silmale pakub linaloo eriline ülesehitus – näha saab animatsiooni viiel erineval kujul alates klassikalisest Disney-koolkonna animatsioonist läbi kaasaegsete digitaalsete 3D-lahenduste kuni nuku-animatsioonini, millist pole Eestis kunagi varem tehtud. Filmis teeb oma näitlejadebüüdi nii live-action kui animeeritud tegelasena ka lugude autor kirjanik Andrus Kivirähk.
Animafilmi loojateks on Eesti lastefilmide ja animatsiooni valdkonna hinnatud tegijad. «Kaka, kevad ja teised» režissöörideks on René Vilbre («Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus»), Meelis Arulepp («Sipsik»), Oskar Lehemaa («Karv»), Mikk Mägi («Vanamehe film») ja Heiki Ernits (Lotte filmid). Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp. Filmile on loonud autorimuusika tunnustatud heliloojad Tõnu Raadik, Richards Zalupe, Jaanus Nõgisto, Sten-Olle Moldau ja Rasmus Lill.
Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle: Mait Malmsten, Peeter Oja, Vega Freya Luus, Priit Pius, Rasmus Ermel, Jan Uuspõld, Mari-Liis Lember, Mari Jürjens ja Mikk Jürjens.
Animafilmi toodab A Film Eesti, kes on varasemalt vaatajate ette toonud animatsioonid «Sipsik» ja «Suur maalritöö». Kaasrahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. Filmi levitab HeaFilm.
«Kaka, kevad ja teised» linastub kinodes üle Eesti 10. veebruaril 2023.