Mis olid Eesti eelmise aasta menukaimad raamatud?

Lembit Ulfsaki raamatu esitlus Räpina raamatukogus. Pildil vasakult Maria Ulfsak, Eero Epner. Foto: Aldo Luud

Postimees vaatab tagasi lõppenud raamatuaastale ning avaldab Eesti Kirjastuste Liidu liikmeskirjastuste enim müüdud teoste nimekirja (mis sisaldab ka müügiarve) ning kahe Eesti suurima raamatute jaemüügiketi – Apollo ja Rahva Raamatu – enim müüdud teoste nimekirjad.

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2022. aasta enim müüdud raamat oli Epp Petrone «Lood loodusest», mille läbimüük oli 15 000 eksemplari. Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne «О природе», mida müüdi 11 000 eksemplari. Tegu on mõttelise järjega Maxima poeketi iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud lasteraamatutele, mis on olnud Eesti Kirjastuste Liidu müügitabeli tipus ka kolmel eelmisel aastal.

Kahe Eesti suurima raamatute jaemüügi keti mulluste enim müüdud raamatute edetabeli esikohal on Eero Epneri raamat näitleja Lembit Ulfsakist. Mõlema tabeli esikolmikus on veel Mauri Dorbeku «Ma tahan. Ma suudan. Ma võin» ning esikümnes: Jaan Aru, «Loovusest ja logelemisest», Janno Põldma ja Heiki Ernitsa «Leiutajateküla jõulud», Ants Rootslase «Seitsme põlve müsteerium», Balthasar Russowi «Liivimaa provintsi kroonika», Fred Jüssi ja Jaan Tootseni «Olemise mõnu», Catherine Beltoni «Putini inimesed» ning Lauri Räpi «Lihtsate asjade tähtsus».

Neist viimane väärib tähelepanu selle poolest, et tegu on luuleraamatuga, mis pealegi ilmunud juba 2021. aastal. Mullu detsembris teatas kirjastus, et Räpi teos on 13 kuuga müünud 10 000 eksemplari. Parima uue algupärase täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusteosena jõudis mõlema suure raamatuketi edetabeli esimese 20 hulka Andrus Kivirähki romaan «Lend Kuule», mida müüdi 1616 eksemplari. Uutest lasteraamatutest oli menukaim Janno Põldma ja Heiki Ernitsa «Leiutajateküla jõulud».